Eugen Ruus (19. august 1917 Vändra – 10. august 2000 Vancouver) oli eesti päritolu tehnikateadlane, eesti elu edendaja Kanadas ja õigeusu preester. Alustas kooliteed Vändras, lõpetas aastal 1941 Tallinna Tehnikaülikooli diplomeeritud ehitusinsenerina. Pärast Tehnikaülikooli lõpetamist kutsuti ta sama õppeasutuse juurde hüdraulika ja veemajanduse alaseid loenguid lugema. Sõja ajal põgenes ta Soome, kus tegeles maa-alust lennukitehast projekteeriva insenerina. Soomest lahkus ta Rootsi, kus tegeles sadamate ja jõujaamade projekteerimisega. Aastal 1950 asus ta perega Kanadasse, kus ta töötas Briti Columbia suurte jõujaamade projekteerimisel. Aastal 1956 tuli ta ajutiselt Euroopasse, eesmärgiks doktoritöö tegemine Karlsruhe Ülikoolis. Ta oli hinnatud spetsialistiks aatomijaamade vesijahutussüsteemide ja veetammide-paisude alal ning ta projekteeris palju ehitisi ja tegi teiste inseneride poolt teostatud projektidele insener-tehnilisi analüüse. Dr. Ruusi sulest on ilmunud arvukaid teadustöid, need koondas ta aastal 1998 ilmunud monograafiasse. Vancouveris elades täitis ta ka Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku preestri ülesandeid. Eugen Ruus pühitseti diakoniks ja preestriks mitropoliit Athenagorase poolt aastal 1964 Londonis[1]. Ta teenis õigeusklikke nii Kanadas kui Austraalias. Aastal 1971 pälvis ta õigeusu kiriku ülempreestri nimetuse. Tal olid suured teened Vändra Apostlite Peetruse-Pauluse koguduse avamisel. Nimelt võttis ta üles Vändra kiriku ja koguduse taastamise. Ta pidas koos ülempreester Emmanuel Kirsiga 8. mail 1993 Vändra õigeusu kiriku taasavamisteenistuse. http://et.wikipedia.org/wiki/Eugen_Ruus

http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2001/29mai2001/3lk_ruus.html