Rünno Mullari

TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 38, 13 detsember 1968

2, detsembril lahkus meie seast pärast pikka ja rasket haigust TRÜ arvutuskeskuse vanem teaduslik töötaja, füüsika-matemaatikakandidaat Rünno Mullari, Matemaatikateaduskond kaotas ühe oma andekama ja viljakama töötaja. Vaatamata sellele, et R. Mullari lõpetas ülikooli alles kaheksa aastat tagasi ja nendestki oli neli aastat haigevoodis, jõudis ta silmapaistvate tulemusteni kahel erialal — diferentsiaalgeomeetrias ja küberneetikas. Rünno Mullari sündis 7. detsembril 1931. a. Tallinnas pangaametniku perekonnas. Lõpetanud 1949. a. Tallinna I Keskkooli, astus ta samal sügisel Tallinna Polütehnilisse Instituuti soojusenergeetika erialale, kus ta sai aga õppida ainult ühe aasta. 1955. a. astus R. Mullari Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikaosakonda, mille lõpetas 1960. aastal. Sellest ajast töötas ta pidevalt ülikooli arvutuskeskuses, viimasel neljal aastal vanema teadusliku töötajana. Ka ülikooli õppetööga on ta olnud seotud: 1961/62. õppeaastal täitis ta geomeetria kateedris õppeülesannet, lugedes kaugõppe-üliõpilastele diferentsiaalgeomeetriat. Rünno Mullari harukordsed võimed matemaatikas avaldusid juba üliõpilasena. Tema auhinnatööd ja diplomitööd olid küpsed teaduslikud uurimused ning said aluseks kandidaadiväitekirjale «Uurimusi eukleidilise ruumi mitmemoõtmeliste pindade teooriast», mis valmis töö kõrval kolme aasta jooksul ja mille kaitsmine toimus Tartus 1964. a. veebruaris. Võib aga liialduseta öelda, et R. Mullaril valmis üheaegselt, õieti kaks dissertatsiooni, sest ka samal ajal arvutuskeskuses tehtud tööd tehase või selle tsehhi töö planeerimise matemaatilistest meetoditest oleksid spetsialistide hinnangu järgi võinud olla aluseks küberneetika-alasele kandidaadiväitekirjale. Arvutuskeskuses usaldati talle kahe töörühma juhendamine ning aegamööda sai temast peaaegu kõigi keskuses teostatavate tööde innustaja, suunaja ja uute originaalsete ideede lausa ammendamatu esitaja. Ka raske haigus, mille esimene rünnak üliõpilaspõlves suudeti tänu arstide oskuslikule vahelesegamisele taganema lüüa, kuid mis siiski uuesti ägenes, ei suutnud murda R. Mullari vaimu ja töötahet. Isegi voodisse aheldatuna jäi ta endiselt arvutuskeskuse juhtivaks uurijaks. Ei ole vist ühtki keskuse teaduslikku töötajat, kes poleks temalt abi ja nõu saamas käinud. Enamik arvutuskeskuse teaduslikke nõu- ja plaanipidamisi, arutlusi ning vaidlusi toimusid viimastel aastatel just R. Mullari haigevoodi juures. Samal ajal kirjutas ta mitmeid uurimusi tehase töö planeerimisest, eredaid artikleid mõtlemise ja masinate, matemaatika ja tegelikkuse vahekorrast, sekkus aktiivselt poleemikasse ajakirjanduses. Jätkus ka kandidaaditöö probleemide uurimine. Temast sai kõige arvestatavam spetsialist eukleidilise ruumi mitmemõõtmeliste pindade teoorias. Keskajakirjadest saadeti talle teaduslikke artikleid retsenseerimiseks, tema töid refereeriti üleliidulistes ülevaadetes, temalt püüti saada konsultatsioone. Ta võttis aktiivselt osa mitmetest konverentsidest majandusmatemaatika ja diferentsiaalgeomeetria alal, viimastel aastatel küll ise kohal viibimata. Veel mõned kuud enne surma jõudis ta lõpule viia ulatusliku monograafilise ülevaate oma uusimatest tulemustest pinnateoorias. Inimesena oli Rünno Mullari väga sõbralik ja abivalmis. Kõigile, kes teda tundsid, jääb ta meelde oma tagasihoidliku ja targa suhtumisega ümbritsevasse, mida elustas varjatud, peen huumor. Sügavat austust äratasid tema sirgjoonelisus ja mehisus, vankumatu hingejõud ja meelekindlus, millega ta ületas suuremadki raskused. Trotsides kõiki kannatusi suutis ta väheste aastate jooksul endast anda uskumatult palju. Tema elu ja looming on, oli ning jääb paljusid innustavaks kangelasteoks. Mälestus temast ei kustu sõprade ja töökaaslaste südameis. KAASTÖÖTAJAD