Aleksander Ennuvere

ENNUVERE, Aleksander, Aleksander, s. 1926 Tartu, eluk. Tartu, Raudtee 4, gümnaasiumiõpilane, isa kooliõpetaja, ema velskripunkti juhataja, arr. 10.44, trib. 06.45 §58-1a, 10+5; Krasnojarski krai Norilsk, Gorlag 09.45-06.54; Leningrad; Norilsk 06.54-02.56, vab. 02.56. Saksa sõjavägi (märts-sept.1944). [kl] http://okupatsioon.ee/et/2015-01-15-14-20-17/124-e1998

kas on sama mees?

ENNUVERE, Aleksander, Aleksander s. 1927 Tartu, arr. 25.10.44 Tartumaa, trib. 03.02.45 §58-1a, 10+5; Krasnojarski krai Norilsk, vab. 12.11.55. [%C3%BCk 25835] http://okupatsioon.ee/et/memento-1996/171-e1996

Temast juttu raamatus: Süütalastepäev / Rein Kasela. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2012 .

1944. aasta suvel loodi Eestis diviis „Kreiser“. Sellest salapärasest väeosast ei teata tänapäeval kuigi palju, ka ei teata sedagi, kas sellel diviisil oligi rohkem sõdureid kui 20. Aga see oli vaieldamatult olemas. Ajavahemikus 18. juuni kuni 21. september 1944 olid mehed õppustel Keila-Joal, kus neid valmistati ette diversioonide sooritamiseks juhul, kui venelased peaksid Eesti ära võtma. Nende ülemuseks pidi saama sakslasest hauptmann Linksberg, tema saatusest ei teata midagi. On tõenäoline, et eelmainitud üksus loodi juhuks, kui sakslased loovad nn Tallinna sillapea. Aga nende plaanid muutusid. Sillapead ei loodud ja ka väljaõppe saanud mehi ei läinud tarvis. Relvi ja lõhkeaineid ega muud diversiooniaktideks vaja minevat varustust neile ei antud. Mehed ise olid tavalised kutsealused, kes olid sunnitud mopiga astuma saksa sõjaväkke, kuid värvati erigruppi. Paraku ei osanud nad ette näha, et nad sakslaste poolt reedetakse, sest nende nimekiri sattus venelaste kätte – sakslased polnud seda hävitanud. Diviisi „Kreiser“ kuulunud mehed arreteeriti enamuses juba 1944. aasta oktoobris, üksikud ka sama aasta detsembris. Tribunal nende üle toimus 3. veebruaril 1945 paragr. 58-Ia alusel. Karistuseks määrati kõigile võrdselt 10+5 aastat vangilaagreid. Kohtu all oli teiste seas ka Aleksander Aleksandri p. Ennuvere (1927) Tartumaal. Vabanes 1955.