Aleksander Klement

Aleksander tuli Kohtlast Võrnu u. 1881 ja võttis venna koolmeistri ameti üle. Walgus ja warjud: “Aleksandri tulekuga algas külas nagu uus elu. “Aleksander on teistsugusem mees, kui ta wanem wend koolmeister! O, see on tulesäde!” kiitsid teised. “Aga kas ta mitte wahest üleliiga ilmalik ei ole?” kõhklesid ja kahklesid wagamad eided. Kuid Aleksander oskas oma olekuga ja etteastega kõiki wõita ja rahustada; ta meeldis rahwale.” Aleksander oli oma ema moodi, pikk ja käharpeaga. Laulis ka hästi ja juhtis küla koori. Walgus ja warjud: “Jõhvi õpetajale Aleksander Klement, kui walla kooliõpetaja, ei meeldinud. Wist sellepärast, et ta temas alandlikku külakoolmeistritüüpi ei näinud. Ta soovis küll, et wana Kustawi asemele uus koolmeister saaks wõetud, kuid mitte ta wend Aleksander, kes uhke ja kange olewat. … Aleksandrist räägiti, et ta ema moodi oli, pika saleda kaswuga, walge näo ja walkjate kahus juustega. Iseloomu poolest aga elaw ja äge. Wäike Aleksander pandi Narwa linna meistri juurde rätsepaks õppima. Temast pidi rätsep tulema, kuid saatus tahtis teisiti: Meistri wäikese poja kõrwal, kes linnas koolis käis, hakkas ka Aleksander abitsa tarkust õppima, ja et tal kerge pea oli, nagu harilikult räägitakse, jõudis ta imeruttu edasi. … Warsti sai ta omale kösterkoolmeistri koha Peetri kiriku, ehk kuidas seda selajal nimetati -, Taanebergi kooli peale. … “Oi, sina pentsik Aleksander!” räägib tema koduküla mees, kes Narwa turul nüüd Aleksandriga aastate pärast kokku juhtus. “Tuleb wõõras herra minu juure, teretab mid, mina wahin: suur mees, seda suurem rätik weel ümber; meie kooli Antsu poeg Aleksander!” Külamehe jutu järele nägi Aleksander wäga toreda herrasmehena wälja, kes sel ajal moodus olewat “pleeti” wõi “suurrätikut” umber kannud ja mis külamehes imestust äratanud. “Taane-pap” ja köster-koolmeistri wahel tuli aga warsti tubli tüli, sest et mõlemad ühesugused ägedad olid. - “Kas kohe wõi toolideni!” karakteseeriti seda tüli, ja tagajärg oli see, et Aleksander kooli- ja köstri kohalt lahkus ja Wenemaale ametit ja leiba läks otsima. Wenemaal sai ta oma lootustes petetud. Ta reisis Riiga.” Pärast tuli ta Wõrnu. Walgus ja warjus on kirjeldatud tüli vene keele kooli korraldamisest. Ametlikult ei saanud sellepärast Aleksanderist kooliõpetajat, kuid ta õpetas Kustawi all väga edukalt vene keelt. … (Wiiu koolimälestused Walgus ja Warjud) Aleksander oli osaw ja hea seletaja, keda meie huwitusega kuulasime; ta oskas koolilastele iga asja arusaadavaks ja selgeks teha. Tema tunnid ei olnud millaski igavad.” Wõrnust läks Aleksander kroonut tegema. Tegi kroonut 4/12 1876-10/2 1881.