SAAR Tallinna Kaarli Koguduse I pihtkonna III personaalraamat, lk 1-296; TLA.1359.2.41; 1910-1937 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1359.2.41:260?76,944,1634,106,0

Alise Saar sünd.(Alice Teder vana kalendri järgi 03.12.1905 ja uue kalendri järgi 16.12.1905)'

mälestused nii palju kui lapsena meelde jäi

Talurentnik Hans Prans sünd.1837 Pühajärvel ja naine Liis (Tungel) Prans sünd.1841 Kanepis, elasid Pilkusel ja neil oli 6 last 

poeg Jaan Prants 1866

abiellus Emilie Karoline ga neil oli 6 last ,

tütar(Leena) Helene(Prans)Mõttus sünd.1868

.Põlvamaal abielus Peeter Mõttus sega neil oli 3 last.

poeg Juhan Prants sünd.1870

Põlvamaal

tütar Rosalie Prants sünd 1874

Valgamaal

tütar Elisabeth Amalie (Prants)Teder sünd.1876

Valgamaal abiellus August     Aleksander Teder sünd. 1874 vist sündis Kroonlinnas(Kronstant) Tütar täpselt ei tea ja neil oli 3 last

tütar Anna Prants sünd. 1882

Alice Saar (Teder) ema oli Elisabeth  Amalie  Prants ja tema isa August Aleksander Teder. Õed Elisabeth Amalie ja (Leena)Helene said täiealiseks läksid Peterburgi paremat elu otsima. Seal sai Elisabeth Amalie tutvus August Aleksander Tedre ga (insener) ja nad abiellusid 1902 aastal ja  asusid elama Peterburgi Liivoskoja tänavale.mis asus Lastehaigla majas.  Neil sündis kolm tütart Marta 1903, Alice 1905 ja Saara sündis paar aastat hiljem vist 1907.

Õde Saara oli paari kuune kui Ema Elisabeth Amalie suri mürgitusse. Oli palav suve kuu ja joogijanu oli suur, isa ostis arbuusi, et joogijanu kustutada ja saigi mürgituse. Ema maeti  Usbenski kalmistule (tütar täpselt ei mäetanud) ja isa jäi kolme väikese lapsega. Tuli viia väike Saara Otepääle vanaema juurde kasvatada. Alice ja Marta jäid isa juurde elama. Isa viis igal hommikul Saksa lasteaeda, siis juhtus nii, et isa  võttis uue naise Juuli,(kasuema)eestlane, ei läinud palju aega mööda kui Juuli läks Alice ja Martaga oma venna poole Volossovi jaamast maha minna oli metsavaht ja võõrasema sünnikodu. '''''(Volossovo''' 'on linn Venemaal Leningradi oblastis, Volossovo rajooni keskus. Asub 84 km Peterburi kesklinnast edelas.)'''Oli augusti kuu kui saadeti Peterburist telegramm, et isa  August Aleksander Teder  on surnud. Isa oli tiisikusse surnud. Isa sai maha maetud Soome raudteed välja sõita Usbenski kalmistule. Ema ja isa on erinevate kohtade peale maetud.. Nüüd jäi võõrasema kolme väikese lapsega üksi. Võõrasema ei saanud nüüd enam tööl käia ja otsustas lapsed siis vaestelaste varjupaika panna. Alice sai eesti varjupaika  mis asus Ohvitseri tänaval Eesti kiriku koguduse annetusel. Selles koolis oli vabam. Selle kooli kui ka varjupaiga direktor oli Eesti mees Laiuselt tema oli Laiuse Köster nimega Rimo Tõnu. Kooli läksin 7.aastaselt ja käisin viis aastat. Seal sai hariduse eest keeles. Vanem õde Marta saadeti Vene varjupaika tema eest tasus üks rikkam proua, see asus Soome raudteed pidi Raivole välja sõita. Selles varjupaigas oli neli klassi. Hiljem läks Marta Peterburi  kuue klassilisse kool varjupaik, seal oli väga range kord õde Alice sai ainult pühapäeval kaks tundi õega kohtuda. Õde unustas eesti keele ja unustas omad inimesed ära. Hiljem nõudis kasuema Juuli , et kõige väiksem laps Saara antakse talle ja ta viis Saara vene varjupaika. Varjupaigas käies jäi Saara  haigeks kui oli  terveks saanud läks Saara varjupaika tagasi. Seal oli aga selline kord lapsed pidid kõik õues käima ja Saara  haigestus uuesti kopsupõletiku ja suri. Mis aastal Saara  suri ei tea? teadis, et peale isa surma. 

  1917 aastal tuli venemaal revolutsioon. Direktor küsis lastelt  kas kellelgi on sugulasi kelle juurde minna. Kooli poolt anti lastele 200 rubla. Alica ja Marta otsustasid, et sõidavad ära. Piir läks kinni ja venelased hoidsid traataias Jamburgis nädal aega kinni. Kui luba said, siis tuli sealt tulla jala 22 km Narva. Narvas olid sakslased viisid inimesed külma vette pesema .Süüa ei olnud, inimeste käest saime mõne suutäie. Olime nõrkemas, olime üleni täiesi täis. Narvas ootasime jälle nädal aega kui sakslased luba andsid. Kaks nädalat oli nii raske, mõtlesime, et me ei jõuagi kohale, olime nii nõrgad. Jõudsime  Otepääle  (endise nimega Nuustaku) seal elas meie  ema Elisabeth Amalie ema meie vanaema Liis läksime tema  juurde. Tädi Helene (Leena) abiellus tuli Peterburist ära Otepääl Kaga talu peremehe pojaga Mõttus Peeter. Vanaema juures ei saanud ka kaua elada kuna ta suri ära. Alice ja Marta läksid Kagale tädi Leena juurde elama. Pidime sügisel Peterburi tagasi minema kooli, kuna piir oli kinni tagasi sõita ei saanud. Läksime Otepää kooli seal saime aasta käia kui tädi Helene suri 1919 a. vesi kõhus. Tädil  jäi kaks last järgi väikesed Veera ja Ruth .Alice jäi veel suveks tädimehe juurde karja kuna mul jäi jalg väga haigeks oli ravi vaja.

Vahepeal ehitas onu Juhan maja Otepääle. Onu Juhan viis Alice oma juurde sügisel läksin kooli. Kuna onu oli poissmees oli palju loomi mille eest pidin hoolitsema hakkama. Pidin koolist koju jääma. Hiljem leidis onu pruudi ja jäin sinna üle aruseks, olin juba 17 aastane. Marta läks Kagalt Tartusse sai tööd raamatu kauplusesse peremehe teenijaks ja hiljem kutsusid ema Elisabeth Amalie tuttavad Tallinna tööle telefoni keskjaama Õde Marta oli Tallinna koha saanud kirjutasin õele. Õde kutsus mind ka Tallinna. Läksingi juba järgmisel päeval leidsime töökoha Toompeale ühte perekonda, kes pidas toidupoodi ühes majas. Asusin oma iseseisvat elu elama. Lõpuks sain tuttavaks oma elukaaslasega Hans Saare ga ja alustasime oma elu suurte metsade keskel. Õde Martagi oli leidnud omale kaaslase ja abiellus Nikolai Leisman iga. Hiljem kolisid Kilingi-Nõmme mees oli Õigeusu kiriku preester. Hiljem kolisid Selistesse mis asub Tõstamaal Pärnumaal. seal oli Õige- usu kiriku õpetaja. 1941.aastal küüditati Nikolai, Marta ja poeg Georg (Jüri). Perekond lahutati Puka jaamas isast. Naisel kui ka pojal jäi isa saatus teadmata. Naine ja poeg viidi Siberisse Tombki obl. Nüüdseks on surnud ja puhkavad venemaa mullas.

Haud https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_ha...