Armin Aleksander Öpik, Ph.D.

Armin Aleksander Öpik (24. juuni 1898 Lontova, Virumaa – 15. jaanuaril 1983 Canberra) oli eesti geoloog ja paleontoloog.

• http://et.wikipedia.org/wiki/Armin_%C3%96pik
• http://entsyklopeedia.ee/artikkel/%C3%B6pik_armin
• http://de.wikipedia.org/wiki/Armin_Alexander_%C3%96pik
• http://en.wikipedia.org/wiki/Armin_%C3%96pik
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Armin_Aleksander_%C3%96pik.jpg Elukoht ja perekond: https://www.ra.ee/dgs/image.php?iid=110700510193&pth=%2Fsaaga_laien... Elukäik:

Armin Öpik sündis 24. juunil 1898. aastal Kundas tolliametniku pojana. Alghariduse sai ta Kunda vallakoolis. 1910 astus Tallinna Nikolai Gümnaasiumi, mille lõpetas 1917. aastal. Samal aastal astus Moskva ülikooli, kuid pidi sealt veel samal aastal lahkuma sõjaväeteenistusse astumise tõttu. Opteerunud Eestisse 1920, töötas A. Öpik kuni 1922. aastani kooliõpetajana. 1922-1926 õppis ta Tartu Ülikooli Matemaatika-Loodusteaduskonnas, mille lõpetas mineraloogiamagistri kraadiga. 1925. aastal määrati ta ülikooli geoloogiakabineti ajutiseks abijõuks, kellena juhendas kuni ülikooli lõpetamiseni üliõpilaste praktikume. 1928. aastal luges Tartu Ülikoolis kursust Skandinaavia ja Baltimaade geoloogiast. Samal aastal kaitses doktoriväitekirja. Pärast doktoritöö kaitsmist tuli tal pidada loenguid petrograafiast, stratigraafilisest geoloogiast, paleontoloogiast ning juhendada paleontoloogia praktikumi. 1928. aastal sai Öpik ka geoloogia eradotsendi õigused, 28.aprillil 1935 kinnitati A. Õpik ülikooli nõukogu poolt korraliseks professoriks, 26. detsembril 1940 kinnitas ENSV hariduse rahvakomissar A. Öpiku TRÜ geoloogiakateedri professoriks ja geograafiakateedri juhataja asetäitjaks. Kui 1941. aastal asutati ülikooli juurde Teadusliku Uurimise Instituut, määrati Öpik selle instituudi geoloogia- ja geograafiasektsiooni juhatajaks. 1944. aastal emigreerus Öpik Saksamaale ja sealt 1948. aastal Austraaliasse. Armin Öpik suri Austraalias Canberras 15. jaanuaril 1983

Teadustegevus:

Armin Öpik kogus juba üliõpilasena 1922-26 suvistel ekskursioonidel Põhja-Eesti paekaldalt geoloogilist materjali. Esimese töö tulemused jäid käsikirja. Ka järgmistel aastatel jätkas ta uurimistöid Loode-Eesti panga Alamkambriumi paljandeil ja kogus kivistisi Kukruse lademest. 1923. aastal osales ta Hendrik Bekkeri välitöödel Irboska ümbruses. 1924. aastal avaldas A. Öpik kolm esimest trükist, mis põhinesid Põhja-Eesti panga läänepoolsel alal tehtud välitööde materjalidel. Trükistes avaldati nende kihtide profiilide kirjeldused, eofüütliivakivi kaksikliigestus, kivististe nimestik ja juhtkivististe kirjeldused. 1925. aastal tegi Kaubandus-Tööstusministeeriumi Mäeamet Öpikule ettepaneku uurida Eesti fosforiiti, toetades uurimistööd ka rahaliselt. Järgnesid uurimistööd ülikooli stipendiaadina Lääne-Eesti saartel, Soomes ja ka Mandri-Eestis. Tulemusena valmis doktoritöö Osmussaare ja Pakri saarte Ordoviitsiumi uurimisest. Teises töös käsitles ta Kukruse lademe seni vähetuntud trilobiite ja kirjeldas uusi liike. 1927 viibis Öpik kaheksakuulisel komandeeringul Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Skandinaaviamaades ja Soomes, kus ta töötas peamiselt muuseumides ja geoloogiaasutustes, tutvudes kohalike Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimite ning fossiilide kogudega. Kukruse lademe stratigraafiale ja faunale pühendatud kolmas töö mitmete uute trilobiidi- ja graptoliidiliikide kirjeldusega valmis 1928. Aasta hiljem valmis A. Öpikul mitmeaastase pingutava töö viljana esimene mahukas monograafia Kukruse lademe brahhiopoodidest. Ajavahemikul 1930-37 ilmus seitse paleontoloogilist tööd, milles ta on kirjeldanud väga paljusid Kukruse lademe käsijalgseid. Ta on täiendanud andmeid ka Eesti ala trilobiitide faunast. Ta alustas edukalt Ordoviitsiumi ostrakoodide uurimist ja samuti ka Alamordoviitsiumi obolusliivakivi lukutute käsijalgsete monograafia koostamist, kuid see jäi pooleli.

Teosed:

Die Inseln Odensholm and Rogö. Ein Beitrag zur Geologie von NW Estland. - Acta Universitatis Tartuensis. Ser. A. 1927. Bd. 12. № 2. 69 S. Studien über das estnische Unterkambrium (Estonium). - 1 - 1V. - Acta Universitatis Tartuensis. Ser. A. 1929. Bd. 15. № 2. 56 S. Mäeosakonna ülesandel toimetatud savide uurimine suvel 1929.a. Tulekindlate savide otsimine ja uurimine. Tallinn, 1929. Lk. 3 - 10. Brachiopoda Protremata der estländischen ordovizischen Kukruse-Stufe.- Acta Universitatis Tartuensis. Ser. A. 1930. Bd. 17. № 1. 238 S. Der estländische Obolenphosphorit. - Geoloogia Instituudi Toimetised 1929. № 18. 49 lk. Über Klitamboniten. - Acta Universitatis Tartuensis. Ser. A. 1934. Bd. 26. № 5. 190 S. Trilobiten aus Estland - Samas, 1937. Bd. 32. № 3. 136 S. Brachiopoden und Ostracoden aus dem Expansusschiefer Norwegens. - Norsk Geol. Tidskrift. 1939. № 19 (2 - 3). S. 117 - 142.

Temast:

EE 14 Rõõmusoks, A. Professor Armin Öpik ja tema osa Eesti aluspõhja kivististe nung geoloogia uurimisel. - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist VII. Geoloogia arengust Eestis. Tallinn, 1989. Lk. 90 - 107. Shergold, J. H. , Roberts, J. Armin Alexander Öpik Biographical notice and list of publications.- Alcheringa, 1979. № 1. p. 1 - 5.

Surmateade. Vaba Eestlane (Toronto : 1952-2001) nr.56 | 28. juuli 1983 | lk 4 http://dea.nlib.ee/v4/fullview.php?pid=s224870&nid=198506&frameset=1

Teel kaugele: http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=174&iid=110702859660&img=era49...

Aadressbüroo: http://www.ra.ee/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=194645&_xr=eN...

PROUA: http://www.ra.ee/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=194660&_xr=eN...

http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=3009&_xr=e...

Temast (fotoga) -https://www.science.org.au/fellowship/fellows/biographical-memoirs/...

Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...

Foto - Välispassid Ö; ERA.957.16.1074; 1930 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702612069&img=era095...

Dr Armin Alexander Öpik on hinnatuim eesti soost geoloog maailmas. Tema reisid Saksamaale laiendasid Eesti geoloogide rahvusvahelisi sidemeid. Suuresti tänu Öpiku aktiivsusele vahetas TÜ geoloogia ja paleontoloogia õppetool 1937. aastal teadusväljaandeid 112 asutusega üle kogu maailma. Armin Öpikule on omistatud nii USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia Walcotti medal, mis on üks hinnatuimaid geoloogia-alaseid autasusid maailmas, kui ka Austraalia Teaduste Akadeemia liikmestaatus 1962. aastast alates.