Asta-Elfriede Harrak

• Sada eluaas­tat täi­tus AS­TA-ELF­RIE­DE HAR­RA­KUL Aru­kü­last - Ida-Harjumaa ajaleht Sõnumitooja 16. detsembril 2020

ASTA-ELFRIEDE HARRAK on pärit Maardu lähedalt Üle 60 aasta Arukülas elanud Asta-Elfriede Harrak on sündinud Maardu mõisa Veski talus. Ta oli oma vanemate Aleksander Johannes Kotkase ja Alviine Kotkase neljast tütrest vanim. Kooliteed alustas Maardu mõisas, seejärel saatis isa ta Tallinnasse õmbluskooli.

„Kuigi õmblejana ei ole ta töötanud, on see kogu elu olnud tema hobi. Tegi perele riided selga, kudus ja heegeldas kampsuneid. Isa ostis talle Singeri masina, sellega õmbles küllalt kõrge eani,“ sõnab Asta-Elfriede Harraku tütar Vilhelmine Peegel.

Enne sõda läks Asta-Elfriede Harrak mehele, kuid koos saadi elada vaid aastapäevad, siis jäi mees kadunuks. „Neil sündis tütar. Sõja ajal kohtus ema oma teise mehega, minu isaga. Isa oli Võrumaalt Räpina kandist. Mina sündisin 1945,“ räägib tütar.

Vilhelmine Peegel meenutab, et metsatöödel käinud isa oli tugev ja tahtejõuline mees, ehitas kodu juurde väikese majakese toa ja köögiga, kus lapsed petrooliumilambi valgel õppisid, ema õmbles-kudus: „Ema käis ka linnas tööl, müüs turul kioskist kolhoosi kaupa, juurvilju. Talust oli Leningradi maanteeni neli-viis kilomeetrit, iga päev kõndis jala maanteeni ja tagasi.“

1959. aastal kolis pere Arukülla. Vilhelmine Peegel meenutab, et isa soovis väga maja ehitada ning kuna tema ristisisa elas Arukülas, kutsus sinna: „Siin läks memm alguses Aruküla leivatehasesse tööle, hiljem töötas kolhoosi tehases Sõprus. Pärast seda jäi pensionile. Ta oli nooremana kõva aiatöötegija, pensionipõlves käis Tallinnas turul ka oma aiasaadusi ja lilli müümas.“

Ka tütrepoeg Argo Peegel kinnitab, et kui vanaema üksi elas, toimetas kogu aeg õues. 2001. aastal leseks jäänud Asta-Elfriede Harrak elas oma abikaasa ehitatud majas kuni 91. eluaastani, siis kolis tütre juurde, kes elab samuti Arukülas.

Vilhelmine Peegeli sõnul on ema tervis oma vanuse kohta hea, kuigi pärast 40 aastat tagasi peast healoomulise kasvaja eemaldamise järel prognoosisid arstid talle veel 5 aastat elupäevi. Praegu sisustab auväärses eas naine oma päevi peamiselt teleri vaatamisega. Suvel käis ka õues, nüüd liigub vaid toas.

Ema pikaealisuse põhjus on tütre arvates see, et ta liikus noorena väga palju, kõndis iga päev tööle ja koju tagasi minemiseks 8-10 kilomeetrit, lisaks viibis ka pensionipõlves tänu aiatöödele palju värskes õhus: „Ta oli oma vanemate esimene laps, kõige tugevama tervisega. Õdedel oli kuus-seitse aastat vahet, peale ema elab veel kolmas õde, kes on praegu 85. Õde on talle siiani väga tänulik, et võttis teda lapsena igale poole kaasa. Ka meil õega ei jäänud ema-isaga kusagil käimata. Kui linnas olid laulu- ja tantsupeod, sõitsime alati perega neid vaatama.“

Saja-aastasel kahe tütre emal Asta-Elfriede Harrakul on 5 lapselast, 6 lapselapselast ja 5 lapselapselapselast.

Sünnipäeval käisid juubilari õnnitlemas Raasiku vallavanem Andre Sepp ja sotsiaaltööspetsialist Karin Möllits, president Kersti Kaljulaid saatis juubilarile õnnitluskaardi.