August Lepik

• Sünd (Simuna kogudus): Saaga EAA.1229.1.152:241?498,1228,668,130,0 vkj.25. jaanuar Nimemuutus Leppikos→Lepik 4. veebruar 1936
• PR VIII. Porkuni, Põdrangu, Äntu, ...; EAA.1232.1.248; 1905-1930: Saaga EAA.1232.1.248:219?875,1501,968,290,0

Raamat "Sind surmani" / autor Asael Truupõld. Sarjast "Metsavenna-eri". Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2011. Peatükk "August Lepik" lk.51-53.

Sündis Virumaal Vao vallas Pudivere mõisas. Hiljem kolisid tema vanemad Loksa külasse, kus August hakkas käima kohalikus külakoolis. Kihelkonnakooli lõpetas ta Väike-Maarjas. Õpetajakutse omandab ta Liiguste pedagoogilises koolis. Alates 1901 saab tema esimeseks töökohaks Avispea algkool. Seal töötab ta koolijuhataja ja õpetaja ametis kuni 1940. aastani. Koolitöö kõrval võtab Lepik agaralt osa ühiskondlikust elust, tehes seda iga riigikorra ajal. Ta on tegev Väike-Maarja Põllumeeste Seltsis, võtab osa õpetajate seminaride korraldamisest, Väike-Maarja Tarbijate Ühistu loomisest. Koolis võitleb venestamise vastu ja järgib rahvusliku ärkamise joont. 1917. a. oli Lepik üks esimesi omakaitse idee algatajaid, mis vormub lõpuks Kaitseliiduks. Hiljem on August Lepik kohapeal ka selle kohaliku üksuse asutajaks. Ta on Eesti omariikluse idee suur pooldaja, ühena esimestest läheb ta Vabadussõtta. Tema abikaasa Hilda Lepik on samuti rahvuslike vaadetega, lüües innukalt kaasa Naiskodukaitse tegevuses. Avispea koolis loob Augst Lepik noorkotkaste ja kodutütarde organisatsiooni. Vajaduse korral viib ta läbi ka perekondlikke kiriklikke toimingid - laste ristimisi, matuseid jms. 1936. a. valitakse ta Eesti Vabariigi Rahvuskogusse uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1940. a. lahkub ta igaveseks Avispea algkooli juhataja kohalt ja ka Avispealt. Pere asub elama Rakverre, kus neil on oma maja. Pere oli ka suurküüditamise nimekirjas, kuid kuna Väike-Maarjas neid enam ei olnud, olid jäljed mõneks ajaks püüdjatele segased. Edasi läheb pere Tallinna. Punaste võimule saades jõutakse talle siiski jälile, teda kutsutakse ülekuulamistele NKVD peakorteris Pagari tänaval mitmeid kordi, aga ta jäetakse siiski lõpuks rahule. Peale Avispealt lahkumist töötas August Lepik mitmesugustel vähemtähtsatel ametikohtadel. Pensionile ta ei lähegi, vaid töötab elu lõpuni. Ta on maetud Rakvere linna surnuaeda oma pere viimsele puhkeplatsile.