August Viru

VIRU (kuni 2.05.1931 VIRRO), August-Osvald Johani p, alamkapten (1920), kolonelleitnant (1937).

VR II/3, nr 1555/19.10.1920 6 jalawäe polgu alamkaptenile August WIRRO´le hinnates wahwust, mis ülesnäitanud lahingus 28 ja 29 mail 1919 a. Härgmäe jaama juures.

Sündis 26. (vkj 14.) augustil 1893 Tartumaa Tartu-Maarja kihelkonna Luunja vallas mõisateenija peres. Peatselt asus pere elama Võnnu kihelkonna Rasina valda. Abiellus 27. oktoobril 1923 Viljandi Pauluse kirikus Alice-Amalie Rebasega (1900–1991). Lapsed: Valdeko (1925–2006), Jaan-Lembilo (1930–1989) ja Atko-Meeme (1932–2007). Õppis Tartu kaubanduskoolis, 1915. aastal 2. Peterhofi lipnikekoolis, 1920 rooduülemate kursustel, 1922–1923 alalisväe ohvitseride kursustel, 1929 pataljoniülemate kursustel ja 1929–1931 Kõrgemas Sõjakoolis. Esimese maailmasõja ajal septembris 1914 mobiliseeriti ning määrati 179. tagavarapataljoni 1. roodu. Läkitati veebruaris 1915 sõjakooli, mille lõpetamise järel ülendati mais 1915 lipnikuks. Arvati 54. marsi tagavarapataljoni, viidi juunis üle 148. Kaspia jalaväepolgu 6. roodu nooremohvitseriks. Jaanuaris 1916 ülendati alamleitnandiks ning sama aasta mais leitnandiks. Oktoobris 1916 määrati 6. roodu ülemaks. Osales lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai lahingus 1. oktoobril (vkj 18. septembril) 1915 põrutada ning 7. juulil (vkj 24. juunil) 1916 ja 7.juulil (vkj 24. juunil) 1917 haavata. Pälvis Vladimiri IV klassi, Anna III ja IV klassi ning Stanislavi III klassi ordeni. Oktoobris 1917 viidi üle Eesti tagavarapataljoni. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. Vabadussõja eel 21. novembril 1918 mobiliseeriti ning arvati 6. jalaväepolku ja saadeti 2. pataljoni formeerimiseks Viljandisse, kuhu jõudis 27. novembril. Nimetati 18.detsembril 1918 polgu 6. roodu ülemaks, kellena teenis jaanuarini 1920. Oli 22.–29.juunini 1919 ka 2. pataljoni ajutine ülem ning juhtis selle lahingutegevust Stolbenist (Stalbe) kuni Valgjärveni Riia all. Osales lahingutes Punaarmee ning Rauddiviisi ja Landeswehr´i vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel. Sai 24. augustil 1919 Moglino jaama lähistel haavata. Jaanuaris 1920 ülendati alamkapteniks. Vabaduse Ristile lisandusid 40 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses, Vabadussõja Mälestusmärk haavatulindiga ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal. Autasumaa suurusega 29,16 hektarit eraldati mais 1921 Tartumaa Ahja valla Ahja mõisast. Koht sai nimeks Tasuja talu. Ehitas elumaja koos kõrvalhoonetega ning see kinnistati talle augustis 1928. Veebruarist aprillini 1920 viibis komandeerituna peaministri käsutuses puudelõikuse ja väljaveo korraldamiseks. Aprillis 1920 ülendati kapteniks. Maist 1920 määrati 6. jalaväepolgu 2. roodu ülemaks. Viibis septembrist detsembrini 1920 rooduülemate kursustel. Jaanuaris 1921 määrati 4. jalaväepolgu 6. pataljoni 3. roodu vanemohvitseriks, veebruaris 1921 nimetati 2. roodu ülemaks. 1921 oli Vabaduse Risti Nõukogu liige. Juulis 1921 viidi üle 6. jalaväepolgu 6. pataljoni 2. roodu ülemaks, augustis 1922 määrati 3. roodu ülemaks. Õppis sama aasta septembrist ohvitseride kursustel. Lõpetas need juulis 1923 ning määrati septembrist 6. jalaväerügemendi 2. kompanii ülemaks. Täitis korduvalt ka 6. pataljoni ajutise ülema kohuseid. Oli 1924. aastal rügemendi hariduse ja meelelahutuse komisjoni esimees. Aprillis 1925 viidi üle 3. diviisi õppekompanii ülemaks. Oktoobrist 1925 kuni märtsini 1926 viibis Kindralstaabi juures kultuur-selgitustöö kursustel. Oktoobris 1928 määrati 1. jalaväerügemendi 1. kompanii ülemaks. Veebruaris 1929 ülendati majoriks. Õppis aprillist juulini 1929 pataljoniülemate kursustel ning oktoobrist 1929 septembrini 1931 Kõrgemas Sõjakoolis, kus kaitses 1932. aastal väitekirja teemal „Tuli ja manööver meie oludes“. Septembris 1931 määrati Kaitsevägede staabi käsundusohvitseriks, oktoobris Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste allohvitseride kooli ülema kohusetäitjaks, ühtlasi oli sõjakooli ja allohvitseride kooli õppejõud. Valituna oli 1934 KÜÕ ohvitseridekogu juhatuse esimees. Tallinna linna pereseisuametnik parandas tema enda sooviavalduse alusel 2. maist 1931 senise perekonnanime Virro eesti keele reeglite kohaselt, kirjutades selle Viru. Aprillis 1934 nimetati Pärnu-Viljandi kaitseväeringkonna (aprillist 1937 sõjaväeringkond) staabiülema kohusetäitjaks Viljandis, oktoobrist 1936 oli staabiülem, ühtlasi korduvalt ajutine kaitseväeringkonna ülem ja Viljandi garnisoni ülem. Veebruaris 1937 ülendati kolonelleitnandiks. Pälvis teenete eest Kotkaristi IV klassi (1935) ja Kaitseliidu Valgeristi III klassi (1936) - miks puudub info? https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid. Oli Viljandi Garnisoni Ohvitseride Kasiino juhatuse esimees, Sakala Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Seltsi esimees, Viljandi Garnisoni Ohvitseride Jahi- ja Kalastamisringi revisjonikomisjoni esimees, Kõrgema Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühingu ja Isamaaliidu liige ning 1937–1939 VRVÜ Viljandi osakonna abiesimees. Mais 1939 määrati 5. üksiku jalaväepataljoni ülemaks. Septembrist 1940, kui Nõukogude okupatsioonivõim oli Eesti sõjaväe likvideerinud, määrati 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi rivijaoskonna ülemaks. Arreteeriti 14. juunil 1941 Petseris. Viidi NorilLagi. 4. detsembril 1941 mõisteti Krasnojarski krai Taimõri ringkonnakohtu otsusega surma. August-Osvald Viru lasti maha 20. juulil (esineb ka kuupäeva 29. juuni) 1942 Norilskis. Matmispaik teadmata. Tema nimi on 22. juunil 2006 Tori kirikus avatud mälestustahvlil, mis on pühendatud Teise maailmasõja ohvritena hukkunud Vabaduse Risti kavaleridele. Poegadest Valdeko oli dirigent ja helilooja, Jaan põllumajandusteadlane ning Atko-Meeme Viru sporditeadlane ja Eesti Olümpiakomitee asepresident. EELK Võnnu koguduse sünnikanne nr 266/1893; ERA 31/5/1826. L 108p; ERA 63/ 16/204; ERA 515/1/527. L 62–63; ERA 650/1/349. L. 179; ERA 650/1/457. L 75–81; ERA 680/1/333. L 2p–5; ERAF 130SM/1/13243; EVK 1935: 352; 6. JP 1938: 693; Uluots 1999: 386–387; Auraamat 2007: 463; poeg Atko-Meeme Viru andmed (okt 1995).

• PR 1889 Võnnu: Saaga EAA.3172.1.133:212?779,970,1227,120,0
• Eesti VR kavalerid II Maailmasõja ohvrid
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.3077.1.638:13?276,1367,1552,...
• August-Osvald Viru VR II/3 (foto koos perega). Sündinud 27.08.1893 Rasina vallas Tartumaal. Lõpetanud Peterhofi lipnike kooli, alalisväe ohvitseride kursused, kaitseväe kultuur-selgitustöö kursused, pataljoniülemate täienduskursused ja 1932. aasta Kõrgema Sõjakooli. Vabadussõjas teenis 6.jalaväepolgus rooduülemana. Võttis osa paljudest lahingutest punaväe ja Landeswehr'i vastu. Sai haavata Moglino juures 24.08.1919.Peale Vabadussõda teeninud 1. jalaväerügemendis, 5. üksikus jalaväepataljonis ja Pärnu-Viljandi kaitseringkonna staabis staabiülemana. Kolonelleitnant August-Osvald Viru VR II/3 hukati Norilskis 27.07.1942
• https://www.facebook.com/309741189070548/photos/a.462651673779498.1... Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=838783
• https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-11... lk 579 (579) VIRU,August-Osvald, Johannes end. Virro m, s. 26.08.1893 Tartumaa Luunja v., eluk. sama. EV kolonelleitnant. Punaarmees 180. diviisi kaadriosakonna ülem alampolkovniku auastmes, arr. 14.06.41, süüdistuskokkuvõte esitati 16.11.41 - 1918-20 võttis osa lahingutest Punaarmee vastu, 1924, olles 6. jalaväerügemendi kompaniiülem, oli välisõjakohtu liige, nõukogude korra vastu vaenulikult meelestatud, 1922-40 oli reaktsioonilise Vaba-dusristi Kavaleride Liidu aktiivne liige, suhtus vaenulikult Punaar-mee sissetulemisse ja nõukogude võimu kehtestamisse Eestis, tegi nõukogudevastast agitatsiooni, partei ja valitsuse majandus-reformidesse suhtus eitavalt, rida riiklikke autasusid, Taimõri ring-konnakohtu väljasõiduistungil 04.12.41 mõisteti surma, otsus viidi täide 20.07.42 Norilskis, ka 29.06.42. [%C3%9C.Uluots, Eesti ohvitseride saatus; J.Pihlau, Auraamat; R1, R8/1]
  

* https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/6292/aug...
* http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26699

• https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2124.2.597:85?587,153,3714,...
• https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.13.57:16757?117,187,288...
• https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.13.57:16758?167,183,204...
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.13.57:16757
• https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000081513&f=all Kommunistliku terrori läbi hukkunud Eesti ohvitseride nimestik:

VIRU, AUGUST OSVALD, JOHAN. 1893 - 1942-06-29.
Lisanimestik nimekirjade R1-R7 täiendamiseks:
VIRU, August-Osvald, Johan, s. 26.08.1893 Tartumaa Luunja v., eluk. Tallinn-Nõmme Raudtee 57-1, arr. 14.06.41 Tallinn-Nõmme Raudtee 57-1, Taimõri ringkonnakohus 04.12.41, §58-10 lg.1, 58-4, Krasnojarski krai Norilsk, surmaotsus täide viidud 29.06.42. EV kolonelleitnant. VR II/3. Võttis osa sõjakohtu tegevusest pärast 1924.a. 1. dets. mässu. Nõukogudevastane agitatsioon Punaarmees. (10) [R1 13243E VS OA]
Poliitilised arreteerimised Eestis, kd 1:
VIRU, August-Osvald, Johan, s. 26.08.1893 Tartumaa Luunja v., arr. 14.06.41 Tallinn-Nõmme, Raudtee 57-1, ENSV ÜK 04.12.41 §58-10 lg. 1, 58-4; surmaotsus; kinnip-k. Krasnojarski krai; kinnip-k. Krasnojarski krai Taimõr, surn. 29.06.42. Kol-leitn, võttis osa sõjakohtu tegevusest pärast 1924.a. 1. dets. sündmusi. [%C3%BCk 27164]
Represseeritute kartoteek:
VIRU, OSVALD-AUGUST, isa Joann. Sünd 1893. Surm 1942-06-29