Barbara Tiesenhausen

Archiwum Główne Akt Dawnych w Warszawie, Archiwum Tyzenhauzów, f. 351, s. 1, tab. XX.
Archiwum Główne Akt Dawnych w Warszawie, Archiwum Tyzenhauzów, f. 351, s. 1, tab. VI.

http://keeljakirjandus.eki.ee/Kreem,%20Lukas.pdf

Tiesenhausenid olid põlised Liivimaa läänimehed, kelle esiisad olid tulnud siia juba XIII sajandi alguses ja saanud Tartu piiskopi vasallideks. Mitmete kõrvalharudega suguvõsa peeti XVI sajandil üheks arvukamaks nii liikmete arvult kui ka valdustelt. Rannu linnus oli tulnud Tiesenhausenite kätte juba XV sajandil (Stryck 1877: 125). Barbara vanemate, Rannu Tiesenhausenite Reinholdi ja Anna peres oli kokku kolm poega: Bartholomeus, Reinhold ja Jürgen ning kaheksa tütart: Gertrud, Apollonia, Maye, Anna, Elisabeth, Barbara ja Sophia. Lasterikka pere tütred läksid mehele peamiselt kohalikesse suguvõsadesse, milleks olid Buxhövdenid, Plettenbergid, Taubed, aga ka Tiesenhausenite teised harud (Tiesenhausen 1890: 96; Dehn 1885:

3 Renner 1876: „De sulve junfer hedde sich vortruwet mit einem erlichen gesellen einem schriver, de se thor ee nemen wolde, welches se ohren broderen tho erkennen gaf. Als de idt ohr nicht gestaden wolden, sondern dat se sich mit ohres geliken scholde verheiraden edder ohr keinen bruthschatt geven wolden, se averst antworde, dat se sich mit dussem gesellen thon ehren in gelaten, ock anders nemant hebben wolde und se hart nicht dar na fragede, oft se ohr neinen brutschatt geven wolden, do nam se dusse Jorgen Tisenhusen mit andern sinen brodern, fueren upt ihs, huwen eine wake, steken se dar in und vorsoepeden se also. De schriver averst toch in Littouwen, krech geleide, wort fient jegen Liflandt und dede groten schaden, beth de van Tisenhusen sich mit em vordragen mosten.” – „See neitsi kihlus ühe ausa selli, ühe kirjutajaga, kellega ta abielluda tahtis, mida ta siis oma vendadele ka teada andis. Kui vennad seda talle mitte lubada ei tahtnud, vaid käskisid tal omasugusega abielluda või ei anna nad talle kaasavara, vastas ta [s.o neiu – J. K.], et ta tahab selle selli ja mitte kellegi teisega abielluda ja ta ei hooli sellest, et talle kaasavara ei anta. Siis võttis see Jorgen Tisenhusen koos oma teiste vendadega, sõitsid jääle, raiusid augu ja pistsid ta [s.o neiu – J. K.] sinna sisse ja uputasid ta. Kirjutaja aga läks Leetu, sai turvet, hakkas Liivimaa vaenlaseks ja tegi palju kahju, kuni Tisenhusenid temaga leppima pidid” (tlk J. Kreem). 4 Tänapäeval asub endine Königsbergi arhiiv Berliinis (Geheimes Staatsarchiv Preussischer Kulturbesitz). Hertsog Albrechti ja Liivimaa suhteid kajastab ulatuslik regestidepublikatsioon, millest on seni ilmunud viis köidet (HAuL).