Follow Us
Like Us
Historical records matching Carl Christoph Andreyevich von Lieven
view all 14
Immediate Family
-
-
-
-
-
-
daughter
-
wife -
-
-
-
sister -
Isikust Karl Christoph von Lieven (eesti)
Karl Christoph von Lieven
Karl Christoph von Lieven oli Balti kiriku- ja haridustegelane, sõjaväelane, Tartu Ülikooli kuraator 1817–1828, Venemaa keisririigi rahvahariduse minister 1828–1833, alates 1826 Riiginõukogu liige.
Elulugu
Lievenite suguvõsa luges oma algust liivlaste vanemast Kaupost, kes 13. sajandi algul ristiusku oli astunud. Suguvõsa oli arvukas ning on andnud palju riigitegelasi nii Venemaa keisririigi kui Balti provintside teenistusse. Vürst Karl v. Lieveni isa Otto Heinrich Andreas von Lieven (1726–1781) teenis Venemaa keisririigi sõjaväes ja suri 1781 kindralmajori aukraadis, tema ema vürstinna Charlotte Margarete v. Lieveni (snd Gaugerben, 1742–1828) kutsus Venemaa keisrinna Katariina II 1783 oma pojapoegade Nikolai ja Mihhaili kasvatajaks, ja temast sai tsaariperekonna ülemkasvatajanna.
Karl sai koduse hariduse ja pandi noorelt sõjaväeteenistusse, aastatel 1792–1794 teenis ta Leedus ja võttis osa Poola vallutamisest kolmanda Poola jagamise ajal. 1797. aastal ülendati ta kindralmajoriks ja 1799 kindralleitnandiks, 1799–1800 täitis Karl v. Lieven Arhangelski sõjakuberneri ülesandeid.
1801. aastal läks Lieven erru ja asus elama Zentene mõisa Kuramaale. Seal kujunes temast müstiliste kalduvustega humaanne pietist, kes taotles kõlbelist enesetäiustamist usuliste elamuste alusel. Lieven osales agaralt piibliseltside tegevuses alates nende loomisest 1821 kuni sulgemiseni 1826. Lievenil oli teeneid selles, et 1831. aastal lubas Nikolai I asutada protestantide piibliseltsi Venemaal, mille peakomitee esimees Lieven oli surmani.
Kuna Lieven oli seotud Aleksander I lähedaste müstiliste ringkondadega, sai just temast 1817. aastal Tartu ülikooli ja õpperingkonna kuraator. Senise valgustuslike vaadetega kuraatori Fr. M. Klingeri väljavahetamine oli seotud keisri vaadetes toimunud muutustega, mille väljendusena selsamal aastal moodustati vaimulike asjade ja rahvahariduse ministeerium (selline asutus eksisteeris kuni 1824, mil Sinodi rahvahariduse departemang ja välismaiste usutunnistuste vaimulike asjade valitsus jälle rahvahariduse ministeeriumist lahutati). Täiendava ajendi kuraatorivahetuseks andis Tartu ülikooli tabanud inetu promotsiooniskandaal. Nimelt oli ülikooli nõukogu 1816. aasta suvevaheajal paljude õppejõudude äraolekut kasutades andnud doktorikraadi kahele isikule, kellel selleks vähimatki õigus polnud (üks oli rätsep ja teine vabrikant Peterburist). Ajal, mil Vene, Austria ja Preisi monarhid olid 1815 sõlminud omavahel nn Püha Liidu, mis pidi tagama kristlik-patriarhaalse valitsemissüsteemi kestmise ja aitama alla suruda kõik rahvuslikud ja liberaalsed püüdlused (vajadusel interventsiooni teel), andis selline ülikooli poolne eksimus võimaluse rünnata ülikoolide autonoomiat. 1819. aastast otsustati kogu õpetus Venemaa keisririigis viia rangelt religioossele alusele (kaasa arvatud matemaatika ja loodusteadused). Peterburi ülikoolis sundis kuraator D. Runitš professoreid oma ratsionalistlikest vaadetest avalikult lahti ütlema, Kaasanis viis sealne kuraator M. Magnitski sisse üldised palvetunnid ja lasi anatoomilised preparaadid kui jumalateotuse religioossete austusavalduste saatel maha matta. Sellist tausta arvestades oli kuraator Lieven Tartus mõõdukas.
Tartu ülikooli tolleaegne rektor, õigusajaloolane Gustav Ewers (1779–1830, rektor 1818–1830) oskas saavutada kuraatori täieliku usalduse. Kuna Lieven ei olnud ise kunagi ülikoolis käinud, jättis ta ülikooli siseasjade ja teadustöö korraldamise täielikult rektori hoolde. Teisalt oli kuraator oma ema kaudu väga lähedalt seotud õukonnaga, ja nii said rektori palvel keisrile esitatud taotlused enamasti rahuldatud. Oma usuliste vaadete tõttu ei saanud Lieven olla aga ükskõikne usuteaduskonna suhtes ja kõik seni usuteaduskonnas tooni andnud ratsionalistlike vaadetega professorid vahetati Lieveni ametiajal välja pietistide või ortodokssete luterlaste vastu, mille tulemusel muutus täielikult Tartu usuteaduskonna üldilme.
Lieveni-Ewersi aeg kujunes Tartu ülikooli esimeseks hiilgeajaks. Oluliselt paranes materiaalne baas: ülikool sai 1817. aastal uue, vanast palju suurema eelarve ja 1820. aastal uue põhikirja. 1820. aastail ehitati ülikooli tähetornile pööratav kuppel, anatoomiateater sai tiibhooned, maneež kivihoone, laiendati botaanikaaeda ja kõiki ülikooli teaduskogusid. Riiklike stipendiumide toel koolitati Tartus meedikuid Venemaa keisririigi armeele ja sõjalaevastikule, luterlikke pastoreid Lõuna-Venemaa saksakeelsetele kolooniatele, andi geodeesia alast täiendõpet kindralstaabi ohvitseridele. Tuntuim sellelaadne projekt oli Georg Friedrich Parroti initsiatiivil loodud professorite instituut.
Kui Tartu ülikooli tegevuse esimesel 15 aastal oli teaduslike ekspeditsioonide tarvis ette nähtud raha jäänud kasutamata, siis 1820. aastail taotleti selleks suuri summasid korduvalt juurde (nt Otto von Kotzebue teine ümberilmareis, F.W. Struve juhitud Suur Vene kraadimõõtmine, C.F. von Ledebouri ja A. von Bunge retked Altaisse, F. Parroti retk Araratile, õigusteaduse professor Walter Friedrich Clossiuse arhiiviekspeditsioonid Venemaa kloostritesse jmt). Ühtekokku sai ülikool 1818–1830 eelarveväliseid toetusi peaaegu teise eelarve mahus.
Tartu ülikooli osatähtsus kohaliku hariduselu suunajana vähenes sel ajal järk-järgult: pärast talurahva vabastamist pärisorjusest (Eestimaal 1816, Liivimaal ja Kuramaal 1819) rajatud talurahvakoolide süsteemi ei allutatud ülikooli koolikomisjonile, vaid luterlikule kirikule ja kohalikule aadlile. 1804. aastal postuleeritud ühtluskooli süsteem asendati 1828 seisusliku koolisüsteemiga ka linnades ja 1837 Tartu ülikooli koolikomisjon kaotati.
Karl Christoph von Lieveni tegevus Venemaa keisririigi rahvahariduse ministrina kuigi olulist jälge ei jätnud, ja ta vahetati peagi välja jõulisema Uvarovi vastu.
About Charles Christophe de Lieven (Français)
Le prince Charles Christophe von Lieven (historiquement en russe : Карл Андреевич Ливен, actuellement en letton : Kārlis Kristofers fon Līvens), né en 1767, décédé en 1844 est un militaire russe, homme politique russe, ministre de l'instruction publique du 25 avril 1828 au 18 mars 1833, commandant en chef du Régiment des Grenadiers de la Garde du 11 août 1798 au 1er novembre 1798.
Biographie
Issu d'une famille noble germano-balte, fils du baron Henri Christophe von Lieven.
Charles Christophe von Lieven commença sa carrière comme aide de camp du prince Grigori Potemkine. Par la suite, il administra la garnison d'Arkhangelsk et termina sa carrière comme ministre de l'Instruction publique sous le règne de Nicolas Ier de Russie.
Par Kārlis Kristaps fon Līvens (Latviešu)
Kārlis Kristaps fon Līvens
Kārlis Kristaps fon Līvens (vācu: Carl Christoph von Lieven, 1767—1844) bija Krievijas impērijas armijas infantērijas ģenerālis un izglītības darbinieks. Tērbatas mācību apgabala kurators (1817—1828), Krievijas impērijas Tautas izglītības ministrs (1828—1833). Cēlies no senas vācbaltiešu dzimtas Līveniem.
Dzīvesgājums
Dzimis 1767. gada 1. februārī (pēc VS) Kijevas komendanta Krievijas impērijas armijas ģenerālmajora Otto Andreasa Heinriha fon Līvena (1726-1781) un viņa sievas Šarlotes Margaretas (1742-1828) ģimenē. Pēc tēva nāves 1783. gadā Katrīna II viņa māti pieņēma Pēterburgas galmā par viņas mazbērnu audzinātāju. Kārlis Kristaps Līvens jau bērnībā uzsāka karadienestu Krievijas armijā, piedalījās krievu-zviedru karā (1788—1790) un 1791. gadā bija kņaza Potjomkina štāba adjutants Krievu—turku kara (1787—1792) laikā. 1794. gadā komandēja Tulas musketieru pulku kaujās pret Koscjuško sacelšanās dalībniekiem Polijā. 1797. gadā viņu paaugstināja par ģenerālmajoru un viņš apprecēja Zantes muižas īpašnieci Vilhelmīni Ostenzakenu (1778-1818). 1799. gadā Līvenu iecēla par Preobraženskas gvardes pulka komandieri, vēlāk par Arhangeļskas kara gubernatoru (1799–1800) un paaugstināja par ģenerālleitnantu. 1799. gadā viņa mātei un brāļiem piešķīra grāfa titulu.
Pēc ķeizara Pāvila I gāšanas no troņa ģenerāli Līvenu atvaļināja no armijas un viņš 1801. gadā apmetās uz dzīvi Zentes muižā. Šajā laikā viņš pievērsās piētisma kustībai un dibināja Bībeles biedrību. 1817. gadā grāfu Kārli Līvenu iecēla par Tērbatas mācību apgabala kuratoru, viņš panāca lielāku valsts finansējumu Tērbatas Universitātes attīstībai. Pēc dzimtbūšanas atcelšanas Baltijas guberņu zemnieku skolu sistēmu pakļāva luterāņu baznīcas konsistorijām.
Pēc Dekabristu sacelšanās apspiešanas viņu 1826. gadā iecēla par Augstākās krimināltiesas locekli apsūdzību izskatīšanai, 1826. gadā ķeizars Nikolajs I viņa mātei un visiem viņas pēcnācējiem piešķīra kņazu titulu. 1827. gadā Līvenu paaugstināja par infantērijas ģenerāli. 1828. gadā viņš sāka pildīt Krievijas impērijas Tautas izglītības ministra pienākumus (1828—1833)
1833. gadā viņš atgriezās Kurzemes guberņā, kur uzcēla Balgales muižas (Balgalln) kungu māju.
Miris 1844. gada 31. decembrī Balgales muižā.
О Карле Андреевиче Ливене (русский)
Om Karl Andrejevitj von Lieven (svenska)
Karl Andrejevitj von Lieven, född 1 februari 1767, död 31 december 1844, var en rysk militär och ämbetsman. Han var bror till Christoph von Lieven.
Lieven blev 1799 generallöjtnant, 1826 medlem av riksrådet och 1827 general av infanteriet samt var 1828-1833 undervisningsminister och sedermera överhovmarskalk. Hans politiska åsikter var gammalryskt konservativa.
Lievens mor, Charlotte Karlovna, furstinna Lieven, född von Gaugreben och på mödernet härstammande från svenska ätten Posse af Säby, död 1828, var uppfostrarinna för tsar Paul I:s barn och sedermera överhovmästarinna vid Alexander I:s hov, upphöjdes 1826 i furstlig värdighet och övade stort personligt inflytande vid ryska hovet.
view all
Carl Christoph Andreyevich von Lieven's Timeline
| 1767 |
February 1, 1767
|
Kiev, Kyiv City, Ukraine
|
|
| 1798 |
March 2, 1798
|
||
| 1799 |
July 8, 1799
|
St. Petersburg, Russia
|
|
| 1801 |
January 14, 1801
|
||
| 1802 |
January 23, 1802
|
Balgallen, Balgales pagasts, Latvia
|
|
| 1803 |
May 2, 1803
|
Balgaln
|
|
| 1804 |
March 10, 1804
|
Balgallen, Balgales pagasts, Latvia
|
|
| 1844 |
December 31, 1844
Age 77
|
Balgales muižas, Dursupe, Talsu novads, Latvia
|