Eugen Ruus

Eugen Ruus (19. august 1917 Vändra – 10. august 2000 Vancouver) oli eesti päritolu tehnikateadlane, eesti elu edendaja Kanadas ja õigeusu preester.

Alustas kooliteed Vändras, lõpetas aastal 1941 Tallinna Tehnikaülikooli diplomeeritud ehitusinsenerina. Pärast Tehnikaülikooli lõpetamist kutsuti ta sama õppeasutuse juurde hüdraulika ja veemajanduse alaseid loenguid lugema. Sõja ajal põgenes ta Soome, kus tegeles maa-alust lennukitehast projekteeriva insenerina. Soomest lahkus ta Rootsi, kus tegeles sadamate ja jõujaamade projekteerimisega. Aastal 1950 asus ta perega Kanadasse, kus ta töötas Briti Columbia suurte jõujaamade projekteerimisel. Aastal 1956 tuli ta ajutiselt Euroopasse, eesmärgiks doktoritöö tegemine Karlsruhe Ülikoolis. Ta oli hinnatud spetsialistiks aatomijaamade vesijahutussüsteemide ja veetammide-paisude alal ning ta projekteeris palju ehitisi ja tegi teiste inseneride poolt teostatud projektidele insener-tehnilisi analüüse. Dr. Ruusi sulest on ilmunud arvukaid teadustöid, need koondas ta aastal 1998 ilmunud monograafiasse. Vancouveris elades täitis ta ka Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku preestri ülesandeid. Eugen Ruus pühitseti diakoniks ja preestriks mitropoliit Athenagorase poolt aastal 1964 Londonis[1]. Ta teenis õigeusklikke nii Kanadas kui Austraalias. Aastal 1971 pälvis ta õigeusu kiriku ülempreestri nimetuse. Tal olid suured teened Vändra Apostlite Peetruse-Pauluse koguduse avamisel. Nimelt võttis ta üles Vändra kiriku ja koguduse taastamise. Ta pidas koos ülempreester Emmanuel Kirsiga 8. mail 1993 Vändra õigeusu kiriku taasavamisteenistuse. http://et.wikipedia.org/wiki/Eugen_Ruus

In memoriam

Dr Eugen Ruusi mälestuseks

10. augustil 2000.a. lahkus elavate hulgast ülempreester dr Eugen Ruus - Põhja Ameerikas tuntud eesti teadlane, Briti Columbia Ülikooli professor, kohaliku eestluse ja muusikaharrastuse edendaja.

Dr Eugen Ruus sündis Vändras 19. augustil 1917 kooliõpetaja ja preestri perekonnas. Kooliteed alustaski ta Vändras, 1941 lõpetas diplomeeritud ehitusinsenerina Tallinna Tehnikaülikooli. Kohe kutsuti ta sama õppeasutuse juurde ka hüdraulika ja veemajanduse alaseid loenguid lugema. Sõja ajal põgenes ta Soome, kus töötas maa-alust lennukitehast projekteeriva insenerina. Soomest siirdus ta edasi Rootsi, kus töötas sadamate ja jõujaamade projekteerimisel.

1950. aastal asus Eugen Ruus koos perekonnaga elama Kanadasse, kus ta töötas Briti Columbia suurte jõujaamade projekteerimisel. 1956 tuli ta ajutiselt Euroopasse, et teha doktoritöö Karlsruhe Ülikoolis. Hilisem elutee oli seotud Kanadaga.

Dr Ruus on projekteerinud ja jälginud oma projektide elluviimist teisteski riikides (USA, Türgi, Argentiina, India). Maailma ühe tuntuima aatomijaamade vesijahutussüsteemide ja veetammide-paisude asjatundjana projekteeris ta palju ehitisi ning tegi teiste inseneride poolt teostatud projektide insener-tehnilisi analüüse. Dr Ruusi sulest on ilmunud arvukaid teadustöid, need koondas ta oma 1998. aastal ilmunud monograafiasse.

Vancouveris elades täitis Eugen Ruus ka kreeka õigeusu vaimuliku ülesandeid. Luterlastega jagatud Vancouveri eesti kirikus ristis, laulatas ja mattis ta õigeusklikke eestlasi nii Kanadas kui ka Austraalias. Ta pälvis õigeusu kiriku ülempreestri nimetuse 1971. aastal. Viimastel aastatel pühendas Eugen Ruus palju tähelepanu nii Tallinna Tehnikaülikooli (1992-95) kui ka Eesti Apostliku Õigeusu Tallinna ja Vändra koguduse abistamisele. E.Ruusi tundsid Eestis hästi tema ülikooli- ja korporatsiooni Raimla kaaslased ja Vändra elanike vanem generatsioon.

Maikuu 26. päeval jõudis Eugen Ruusi põrm kodumaale. Jumalateenistus toimus Tallinna Issandamuutmise Kirikus, mille järel tema kolm Kanadast Eestisse saabunud last viisid isa põrmu urniga perekonna hauaplatsile Vändra kalmistul. http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2001/29mai2001/3lk_ruus.html

https://www.eoc.ee/vaimulik/ruus-eugen/?v=a57b8491d1d8

Haud: https://www.findagrave.com/memorial/227800742/eugen-ruus