Heinrich Arthur Feischner

public profile

Is your surname Feischner?

Research the Feischner family

Heinrich Arthur Feischner's Geni Profile

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Heinrich Arthur Feischner

Also Known As: "Heinrich-Artur Feischner", "Генрих Фейшнер"
Birthdate:
Birthplace: Reval (Tallinn), Harjumaa
Death: September 10, 1961 (51)
Stuttgart, Germany
Immediate Family:

Son of Heinrich* Gottlob Feischner and Martha* Olga Feischner
Husband of Ursula Liederwald
Ex-husband of Private
Brother of Konstantin Voldemar Feischner

Occupation: Komponist, Kapellmeister, Musikorganisator
Managed by: Elle Kiiker
Last Updated:

About Heinrich Arthur Feischner

  • EELK Tallinna Oleviste kogudus, I pihtkonna personaalraamat A-H; TLA.236.2.25; 1896-1924
  • EELK Tallinna Oleviste kogudus
  • Abielu 18.09.1933
  • EELK Oleviste kogudus, Personalbuch A - H I Beichtkreis; TLA.236.1.55a; 1928-1939
  • EELK TallinnaOleviste kogudus, Personal-Buch der Evangelisch-Lutherischen St. ...; TLA.236.1.52; 1928-1939
  • Waba Maa, nr. 203, 31 august 1933 Abiellumissoowe: Heinrich-Artur Feischner ja Elisabeth Kapp
  • Hommikleht, nr. 16, 29 august 1933 Tallinnast pärit 23-aastane muusik Heinrich-Artur Feischner, Kes praegu elab Nõmmel, - teatas, et kosib endawanuse muusiku Elisabeth Kapp'i. Wiimane on Astrahhanis sündinud ja elab praegu Tallinnas.
  • Feischner, Heinrich-Arthur ja Elisabeth Abielu lahutus 1936.a.
  • Uudisteosena oli ettekandel tallinlase, Leipzigis muusikalise hariduse omandanud Heinrich Feischneri romantiline kantaat «Vaikusepüha».
  • Feischner, Heinrich (1910-1961)
  • Välispass: Feischner, Heinrich-Arthur; Feischner, Ursula uus abikaasa
  • Uus Eesti, nr. 328, 1 detsember 1939 Heinrich-Arthur Feischner ja Ursula Liederwald [Saksa vabariigi kodanik).
  • Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 7, 15 veebruar 1936 Huumor helides. Komponist Feischneri töö juures. Kuidas sünniwad kaunid wiisid. Kõigist kunstidest wäidetakse helikunsti olewat rahwuswaheliseim. Muusikat mõistetakse kõikjal, waatamata kuulaja rahwusele, nahawärwile ja asukohale. Loogiliselt mõeldes peaks seega helilooja olema riigile ja rahwusele wäärtuslikum kui teised loominguwöimega õnnistatud muusade jüngrid. Eesti muusikalises elus on eriti wiimasel ajal awaldunud suur intensiiwsus. Helide taewas lööwad särama üha uued tähed, noored heliloojad, kes rikastawad eesti waimuwara oma teostega. Üheks selliseks, äsja awaliku tunnustuse leidnud helikunstnikuks on Heinrich Feischner, pealinnas hästi tuntud kohwiku ja kondiitritööstuse omaniku 25-aastane poeg. Kasutasime sobiwat juhust helilooja usutlemiseks, kelle töödest „Serenaad puhkpillide kwintetile" saawutas Eesti Akadeemiliste Helikunstnike Seltsi poolt korraldatud Võistlusel auhinna. Leiame Heinrich Feischneri oma isa ärist, mille "magusas" õhkkonnas toimub ta argipüewane töö. Kuuleme, et „muusika Pisilase" istutas usutletavasse Eugen Ka pp (praegu samuti tunnustatumaid noori heliloojaid ja konservatooriumi õppejõud), kellega H. Feischner sõlmis tugewa sõpruse juba koolipingil 14-aastasena. Eugen Kapp komponeeris n. ö. maast madalast ning „nakatas" ka Heinrich Feischneri, kes tol ajal lõi oma esimesed laulukesed. „Muidugi maga naiiwsed ja romantilised", ütleb usutletaw nagu häbenedes. „Neis oli ilmselt tunda Tshaikowski mõjutust, kes oli tol ajal minu leimmikhelilooja". „Ja praegu?" „Armastan kõike, mis hästi tehtud! Wanadest härradest", lisab H. Feischner huumoriga, mis iseloomustab tema helitöidki, „meeldiwad mulle eelkõige Bach ja Schubert, kaasaegseist aga J. Strawinsky ja P. Hindermith. Eriti aga Strawinsky, keda wõib ka nimetada Euroopa tähelepanuwääriwaimaks muusikuks. Minule awaldab ta eelkõige mõju instrumentatsioonis, milline on ületamatu. Tahan siiski uskuda, et minu kornpositsioonides kui niisugustes wõib wäga harwa ja wäga raskelt leida tema mõjukusi". ~groteskset joont", „walitud ala head tundmist", „tugewaid läänepoolseid mõjutusi". Iga kunstilooming kajastab looja meeleolu, suhtumist ellu, tundeid. Selle kõige wäljendamiseks wajab kunstnik inspiratsiooni. Oli loomulik, et esitasime usutletawale küsimuse: „ Kust saate inspiratsiooni oma loominguks?" „Eitamastt loodusest," oli wiiwitamatu Muutus. „Suwel ja kewadel jalutan palju ju „imen" endasse looduse mõjutusi. Nii „sündis" eelpoolmainitud serenaad sügispoole suwel Narwa-Iõesuus, kus mererannal lamades suwituselu rõõmsus tungis mu hinge ja oli helide aluseks. Inspiratsiooni mõju awaldub spontaanselt. „Millal alustasite intensiiwsemat tegewust heliloojana?" „Aastal 1931., olles tagasi pöördunud Leipzigist, kus pros. dr. Hermann Grabneri õpilasena õppisin konserwatooriumi erilises kompositsiooniklassis. Waremalt olin Tallinnas Eug. Kappi ja A. Wedro õpilane." „Millised tööd sündisid tol ajal?" Saabudes koju, teen esimesed wisked klaweri juures, kuid siis lasen asja „küpseda" endas ja annan sellele lõpliku kuju alles hiljem. Nähtama sl i suhtun ellu wäga optimistlikult, sest peaaegu kõiki minu töid läbib elujaataw ja lõbus joon. Wähe on neis melankoolsust". „Teie tulewikukawatsused?" „Unistused on muidugi suured! Kellel nad seda ei ole? Eelkõige Pean enda suhtes meel palju tööd tegema. Teatawasti saawutatakse taotletawaid sihte üksnes tööga! «Suurematest wõiksin mainida «Romantiline kantaat", «Waikuse Püha", «Kontsert orkestrile ja klawerile c-moll" ja hiljeim auhinnatud «Serenaad puhkpillide kwintetile". Seni on awalikkusele ette kandmata «Trio quasi una fantasia" klarnetile, bratshile ja fagotile. Wäiksematest töödest olen kirjutamid laulukesi, palasid wiiulile, fagotile ja klawerile, mis awalikkusele enamuses tundmatud". See on kaine loetelu osast usutletawa töid. Ent üksnes töö nimetusega on wähe öeldud. Nende laad on tähtsaim. Arwustajad nimetawad H. Feischneri loomingus «rõõmsameelset omapära", Lähima tööna kawatsen kirjutada „Kammersümsoonia" ning „Suite humoresque" suurele orkestrile, s.' t. kõigile instrumentidele. Selleks on minul mõned eeltööd juba tehtud. Arwustus nendib, et minul on „tugew humoristlik meel". Pean ka ütlema, et seelaadset muusikat „teen" kõige meelsamini". „Teie perekond on ka muusikaliselt häälestatud?" „Jah, olen abielus sünd. prl. Elisabeth Kappiga, helilooja õega, kes on pianist ja lõpetanud konserwatooriumi klaweriklassi. Mängin sageli temale esimesena oma töid. Olles peenelt arenenud muusikalise mõistusega, oskab ta wõtta ka õige seisukoha minu tööde suhtes, üldse on Kappid minu elus etendanud suurt osa. Leidsin ju näiteks Eug. Kappi kaudu oma õige „mina"." Westlns siirdub üldistematele teemadele, et siiski peatselt pöörduda tagasi usutletawa töö juure. Kuuleme, et H. Feischuer tunneb suurt ja sügawnt huwi lawakunsti wastu. Ta jatkab oma lemmiktööd kodus klaweri ääres ja oma argipäewa elu isa äri kontrolliwa silmana. Kontrast ent elu koosneb ju kontrastidest! http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=esmaspaev19360215.2.34&typ...

Teade II abielust - http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19391201.2.70

view all

Heinrich Arthur Feischner's Timeline

1910
June 9, 1910
Reval (Tallinn), Harjumaa
1961
September 10, 1961
Age 51
Stuttgart, Germany