Helve Loreida Tamvelius

Teenekas pedagoog ja koduloo talletaja.

Kooliteed alustas ta 1931. a. Kiiu 6-klassilises koolis. Õpingud jätkusid Tallinna III Reaalkoolis ja Tallinna Õpetajate Seminaris. Aastatel 1951-1955 täiendas Helve oma teadmisi Rakvere Pedagoogilises Seminaris. Õpetajana alustas ta tööd 1943. a. Hirvli koolis. Helve on meenutanud, et õpetajana oli ta üsna range ja püüdis käituda nagu tema eeskuju õpetajatöös, Kiiu Algkooli direktor Gustav Leht. Hirvli kandis töötas Helve õpetajana 27 aastat, kuni kooli sulgemiseni 1970. a. Seejärel asus ta tööle Kodasoo kooli, kus töötas 5 aastat, kuni seegi kool likvideeriti. Kodulähedaste koolide sulgemine sundis Helve varajasele pensionipõlvele.

Ta on öelnud, et kirjutuslaud on minu altar ja köök minu karts. Helve armastas väga kirjatööd. Ta on koostanud suguvõsa kroonikaid, Kosu küla talude kroonikad, oma kooliõpilaste kohta tehtud kroonikad. 1987. a-st hakkas ta koostama aastaraamatuid, kuhu pani kirja kõik aasta jooksul juhtunud olulisemad sündmused. Helve tegi koostööd ka Eesti Rahva Muuseumiga, mille eest ta sai Eesti Rahva Muuseumi teenelise korrespondendi tiitli.

Tuntud ja armastatud olid Helve kirjutatud Kelmiküla lood. Koos Hirvli küla memmede näitetrupiga etendati neid alates 1981. a-st. Viimati astusid Kelmiküla memmed rahva ette 2000. a-l Hirvli kooli aastapäeva tähistamisel.

Kuigi Helve on enda kohta öelnud, et ta oli rohkem omaette nokitseja ja kirjapanija, oli ta külaelu agar eestvedaja. Ta oli pikaaegne Kosu külavanem ning Kuusalu valla aukodanik ja Valgetähe V järgu ordeni kavaler. Rohkem kui ametlikke tunnustusi hindas ta aga meeldivate inimeste seltskonda.