Jaan Kriveler

• EELK Vigala, Personaalraamat. Nurtu (K-V), Nõlva; EAA.1251.1.192; 1889-1914
• Eesti postimees 14.11.1896 Kiriklikud teated Tallinnast: ... Kaarle kirikus: ... Esimest korda mahakuulutatud: Koolmeister Jaan Kriweler, Jüri p., ja Henriette Roos, Willemi t.
• PR 1883-1907 Tallinn
• Personaalraamat VI (Poka, Mäksa, Sarakuste, ...; EAA.3172.1.132; 1889-1939
• Tartu-Maarja linnakoguduse ja Pauluse koguduse ...; EAA.5357.1.38; 1887-1938
• https://ida.aule.ee/raamatud/meomuttel.pdf J. Meomuttel "Eesti asunikud laialises Wene riigis" (Esimene katse sõnumid kõikide Eesti asunduste üle tuua. J. Meomuttel, köster-kooliõpetaja Jurjewis (Tartus), „Postimehe” trükikoja kirjastus ja trükk. 1900), lk13: Eesti asundused Jaroslawi kubermangus. 1. Kamenka Eesti asundus. (Дача Каменка, Пошехонскаго уҍзда, Колобовской вол.) 1889. aastal 3. apr. tuli esimene Eesti perekond siia; praegu on siin 17 perekonda 100 hingega. Asujad on Kanepi, Otepää ning Põlwa kihelkondadest pärit. Selle asunduse alustaja on endine Pikajärwe, Walgejärwe ja Wana-Piigandi wallakirjutaja Johann Zupping. Wäljarändamisele meelitasiwad teda üliodawad maahinnad Wenemaal. 1888. aasta „Küla teataja” (Сельскiй вҍстникъ) tõi kuulutuse, et mõisnik Tshernoswitow maad müüb, ka 5 dessatini suurustes tükkides, dessatini hind 10 rbl. Kirjawahetus tegi selgeks, et kõnes olew maa suur metsalaane olla, 55 wersta Rõbinskist, Poshehonjest 15 wersta, Wolga harust Sheksnast ainult 15 wersta. Suwel 1888. a. sõitis J. Zupping maad waatama ja ostis kohe 10 dess. maad ära. Zuppingiga ühes rändas ka weel üks teine perekond nimetatud kohale, ning sest ajast saadik on asujaid ühte wiisi juurde tulnud. Suurem hulk asujaid on siinse Wene walla alla üles kirjutatud. Asujad on kõik Ew.-Lutheruse usku ning Jaroslawi õpetaja Leonhardt Koenigsfeldt’i kiriklikul hoolel. Õpetaja käib umbes 8 korda Rõbinskis Saksa kirikus jumalateenistust pidamas, kus ka Eesti jumalateenistused saawad peetud, kui selleks soowijaid on. Senini on aastas ainult 2 korda Eesti keeli jumalateenistus olnud. 1898. a. awati asunduses lugemise kool (школа грамоты), mille koolmeistriks Joonas Zirkel hakkas. Suwel aga lahkus ta sellest ametist ning tema asemel on nüüd kooliõpetaja J. Kriweler, Haapsalu maakonnast pärit, Pärnu linnakoolis hariduse saanud ning säälsamas ka kooliõpetaja eksami teinud. Kool sai nüüd ka külakooli nime (Сельское училище). Koolimaja ei ole, kooli peetakse uues talumajas. Koolimaja ehitamine on aga juba käsil. Praegu on koolis 12 last. Kooli ülewalpidamine on asunikkude eneste asi. Kooliõpetaja palga toeks on 10 dess. maad ostetud. Koguduse wanem on Johann Zupping. Elumajaks on igal perekonnal, kellel maa ostetud (13 perekonda), wäikene puust ehitatud maja, rehest lahus. Teised hooned on: rehi rehealusega, laut, küün ja ait ning üle kahe pere saun. Maad on asunikkude käes 228 dessatini, mille eest suurem jagu ostuhinda maksetud ja kontrahid tehtud. Iga perekond elab oma ostetud maa pääl. Aiamaa, heinamaa ja põld on kõik oma ümbruses ning on põlisest metsast haritud. Warandusline seisukord on kehw. Maapind on liiwakas sawine ja hästi leedega segatud, mis maale halli tuhakarwa näo annab. Rukki ja kaera kasw läheb korda, odrad kaswawad sandisti. Pää rahahallikaks on karjakaswatamine. Wäikesed põrsad ning ka muud elajad on hääs hinnas; ka wõi eest saab raha. Kes hoolega tööd teeb ja kokku hoiab, saab süüa ja tuleb omaga läbi. Asunikkude sisemine elu oli hääs korras, wiimasel ajal kuulub säält mõnest usuhaigusest.
• Päewaleht, nr. 7, 10 jaanuar 1912 Kamenka Eesti asundus. J. Normann-Põhjalane.

Kamenka Eesti asundus on Jaroslawi kubermangus Poshehonje kreisis Kolobowi wallas. Asundusest woolab wäike "Kamenka" jõekene läbi, mille järele ka küla nimetatatakse. Umbes nelja ruutwersta suuruse maatüki peal asub siin 13 perekonda eestlasi ja 9 perekonda venelasi. Eestlasi on 75 meesterahwast, 71 naisterahwast, kokku 146 hinge. Talud on üksikult asutatud, iga ühel põllud oma ümber, mis majapidamise poolest küll hea on, aga seltskondlisele kooskäimisele omajagu takistust teeb. Talukohtade suurus on mitmesugune: 10—60 dessatini, selle järele, kudas keegi on jõudnud omale maad üles harida ehk hiljem me juurde osta. Mitmed asunikud elawad kaunis jõukalt.

Esimesed asunikud.

Asunduse ajalugu on kaunis huwitaw. 1889. a. tuliwad Liiwimaalt Kanepi kihelkonnast kaks meest J. Zupping ja H. Rüga siia maad waatäma ja asusiwad mõisnik Tsernoswitowi põlisesse metsa oja kaldale elama. Esialgul elasiwad nad lähedal Wene külas Sementinos kuni nad endale wäikese majakese jõudsiwad ehitada. Et meestel raha oli, wõisiwad nad omale tööloomi muretseda ja metsast põldu tegema hakata. Põlise metsa laastamine oli wäga raske. Määratumad mahamurdnud haawaramped katsiwad risti-rästi metsa-alust: neid oli waja eest kõrvale toimetada, et lagedat mullapinda kätte saada.

Esimesed asunduse põhjendajad elawad weel praegu: Zupping Kostroma kubermangus. kuhu ta hiljemine asus, ja Rüga Poshehonja linna lähedal oma poja juures, kes mõisarentnik on.

Asunikkude raskused.

Tule abil wõitsiwad asujad enestele metsast maad. Jämedad haawapalgid saeti kättki, aeti hunnikusse ja pisteti tuli otsa. Mahalangenud puid olnud metsa all mitu korda ülestikku. Muidugi oli mõisnik waremalt paremad puud lasknud wälja raiuda, kuna halwemad paigale jäeti, mis pärast tormide käes maha murdusiwad. Niisugust metsaräga ostis Zupping omale 10 dessatini, maksis 10 rbl. dess. eest, ja hakkas siin uut kodu asutama. Wene plotnikud raiusiwad temale kohalise plaani järele elumajakese üles: peal eluruumid, all loomalaut, nagu siinses kubermangus kohalistel elanikkudel praegustki weel wiisiks. Leiwa-ahi tehti oja kaldale mäerinnaku sisse, sest ahjukiwa ei olnud siin saadawal. Ka lehm pidi esiotsa sarnase peawarjuga leppima. Siis songiti kändudewaheline maapind hark-adraga üles ja tehti odrad maha. Lõikus oli rahuloldaw, aga wlljapeksmisega oli omajagu tüli, sest korralik kuiwatusrehi puudus. Wiletsust ja waewa oli küllalt. Läbikäiguteesid ei olnud, ainull üks palgiwedamisetee oli metsast läbi aetud, seegi põhjatu halb. Aga Eeski iseloom on wisa: ta ei karda raskusi. Mehed murdsiwad edasi.

Päewaleht, nr. 19, 24 jaanuar 1912 Kamenka Eesti asundus. J. Normann-Põhjalane. 4 Asunikkude waimline seis. Astume nüüd waimuwalda. Kool on alles kümmekond aastalt mana. Esialaul peeti kooli erawiisil kuskil taluruumides. Esimene jumalasõna kuulutaja ja raamatu õpetaja oli asunduse „Mooses" J. Zupping, tema järel töötas lühikest aega hariduse põllul J. Zirkel, kes praegu Mologa lähedal rwallakirjutaja ametit peab. Siis tuli J, Kriweler, kes kõige kauemine, 6 aastat, siin haridusetööd tegi. Wahepeal on ta ühe aasta kodumaal elanud, selle aja sees on keegi Roman Jakobson kooli pidanud, kuid teda sundinud rahwas ühe "armastuse protsessi" pärast siit lahkuma. Nagu jäljed näitawad, oli Kriweler kange usumees ja wõis sellepoolest wagatsejatele küll hästi meeldida. Majandusliselt oliwad Kriweleril alguses kitsad päewad. Ta oli perekonnaga ühes talutoas korteris, kus ka kooli peeti ja palka sai ta enamiste moonaga. Wõib arwata, kudas sarnase "koolimoonaka" käsi käib. Seal pead ju nagu Elias kadakapõõsa all elutsema. Hiljem ehitati koolimaja, siis oli küll „oma tuba, oma luba", aga moonapalk kestis ikka edasi, kuni koolimaa sedawõrd ära puhastati, et sinna pisut wilja wõis külida ja nõnda rohkem oma käe peal elama hakata. Ma ei taha sellega mitte asunikkudele etteheidet teha, sest ega nemadki selajal weel hiilgawas seisukorras ei olnud. Söögiannete toomine on ikka kergem kui raha maksmine. Raskuste peale waatamata töötas Kriweler siin 6 aastat ja heitis viimaks täige asja peale käega, kui majanduslised olud ikkagi kitsaks jäiwad. Tema tegewusel on siia wäikene harmonium muretsetud ja ka laulukoor töötanud, kuigi laulude kawa palju „tallekiitustesl" ja "usukaljudest" kaugemale ei ulatanud. Praegu elab hr. Kriweler pealinnas linna missionärina. Tema järel oli siin H. Lepik kooliõpetajaks. Selle mehe tegewusest ei taha asunikud midagi head jutustada. Nende ridade kirjutaja tuli siia 1910. a. nowembri-kuus ametisse. Koolimaja on puust ehitus, laastu katusega. Temas on 2 tuba kooliõpetaja jaoks, köök ja sahver. Mineval aastal ehitati majale uus klassiruum otsa ja koda wahele, nii et endine klassituba ka kooliõpetaja korteriks jäi. Koolituba on ruumikas ja valge, kuue suure aknaga. Kütteks tuuakse küla poolt 15 sülda puid, ruumide valgustuse eest muretseb kooliõpetaja. Kooliaeg kestab siin 15. okt. -- 15. aprillini, sest asunikkude maad on kruntis ja lapsed peawad karjas käima. Praegu on koolilaste arv 18. Nad toovad suuremalt jaolt söögi kaasa ja elawad terve nädala koolimajas, sest kodu on kaugel laia. Õpeabinõusid on vähe: üks seinakaart, gloobus ja arwamisekuulid. Inspektor pärib küll oma eeskirjades järele, kas ja kunas on koolis udupiltisid näidatud, õpetlikka ettelugemisi peetud jne., aga siiamaale pole keegi selleks abinõusid muretsenud. Raamalupookimist õpetas kooliõpetaja poistele eraviisil. K i r i k l i s e d talitutsed. Koolituba on ühtlasi ka palwemajaks, kus igal pühapaewal jumalateenistust peetakse laulu abiks on 6-registriga harmonlum. Kellatorn ja kell puuduwad; õpetaja olla küll varemalt kella lubanud kinkida, aga soowib nüüd, et asunikud enne torni teeksiwad. Noh, see on kahtlane, kas üleüldse torniluba saadakse ja kell võib vaga hästi ka postide vahei rippuda. Surnuaed on pool versta koolimajast eemal, aga sinna ei mata mitte kõik asunikud; üks osa wiib oma surnud 5 wersta kaugele Wedorkowa Gr.-kat. usu kiriku juurde, kuhu neile wäikene matuse-aed on asutatud. Alguses pole neile oma külas surnuaia luba antud, mitmekordse palve ja küsimiste peale lubatud viimaks surnuid eelnimetatud Gr.-kat. usu kiriku aeda matta. Muist asunikka aga matavad oma küla aeda ja lellest tulebki, et oma matuseaia eest õieti ei hoolitseta; puhkavad surnud lahus, siis puudub ka elawatel täielik üksmeel. Kiriklikka talitusi käib täitmas Jaroslawi õpeiaja hr. Königsfeld; aastas kord, ehk sagedaste veel harwem, sest ta peab ju kolmes kub. ametireisudel käima ! Kindlat paika siin asunikud õpetajale ei maksa, määratakse laualetuiijatele niiiugune maks, et igakord 20 rbl. kokku tuleb, mis õpetajale tasuks antakse. Peale selle antakse temale prii sõit siia ja tagasi ning ülespidamine. Rõbinskis on ew. luth, usu kirik. seal peetakse mitu korda aastas jumalateenistust, aga enamiste Saksa keeles. Kooli maa. Kooliõpetaja palk tuleb suuremalt saolt semstwo ja abikassa poolt, küla poolt on väikene summa raha ja 19 dessatini maad, mis omalajal mõisnik Tsernoswitowi kaest kooli jaoks on ostetud. Waremalt olnud selle maa peal tubli mets, aga ajajooksul laastati see ära, ilma et kooliõpetajad ehk kogukond sellest otsekohest kasu oleksivad sanud. Kes sai, see tõmbas. Nüüd on maa osalt põlluks tehtud, aga suur osa head maad seisab weel põõsastiku ja raiendiku all, kus heina teha ega karja sööta ei saa. Ajakirjandus. Ühisused. Asunikkude puudulise hariduse! järjele aitab osalt veel kaasa see asjalugu, et siin wõrdlemisi wähe ajalehti loetakse, wähelne ajakiriandusest osawõtmine on iust pea-põhjuseks, et seltskondline ühinemine siin visalt edeneb. Ajakirjanduse mõju all oleks asi hoopis teine. Kui ajalehe tellimist soovitad, vabandab mõni mees ennast rahapuudusega, aga aasta jooksul annab ta kasuta asjade peale kolmkorda rohkem wälja. Nende ridade kirjutaja on sagedaste meestele piimatalitust ja pulli-ühisust soovitanud asutada, aga peab veel mõndagi ilusat sõna tuulde laskma, kuni need kasulikud etlevõtted teoks tehakse. Ei jõua weel mehed sellest otsekohesest kasust aru saada, mis ühenduse läbi kätte saadakse. Igaüks kavatses "ise oma ette" ajada, millest muidugi waheltkauplejad köige rohkem kasu saavad. Hiljuti asutati lähedale Mihailowski Wene külasse laenu- ja hoiuühisus; meie mehed on sealt tihti raha laenanud ja näewad küll, et ühendus kasulik on, aga oma keskel ei saada sellega kuidagi toime. Plaanitsetakse praegusel ajal rehepeksu ühisust; ka sellele ettvõttele võib ainult õnne soowida. Kudas koolihariduse peale waadatakse. Asumise algul teinud Wene keele puudus meestele suurt tuska. Ela võõra vahva seas ja aja nendega asju, kuid keelt ei mõista. Paar meest mõistnud veidi Wene keelt, neid palunud teised siis tõlgiks. Nüüd saavad mõned asunikud Wene keelega kauniste korda, kuna hilisematel asujatel sellega tihti kitsas käea on. Laste kooliskäimine on siiski kaunis korratu. Sedagi lühikest kooliaega raisatakse mitmel viisil, sügisel tulevad lapsed hilja kooli, mõni koguni kuu aega peale algust ja kevade poole lähevad mitmed lapsed enneaegu koolist ära. Sellepärast ei saagi kõikidega tervet õpekursust läbi teha, milleks praeguste nõudmiste järgi neli aastat ära kulub. Raamatukogus, mis hr. Kriweleri ajal asutatud, on pea-aegu pool osa raamatutest "taevapasunad", "Siionikandled" ja mitmesugused "äratused usklikkudele". Isegi Allo "Waimulik laulja linnukene" ei puudu ja «Siioni sõnumetoojad lehed" leiduvad kogus. See näitab asujate waimlist järge selgeste küll. Teadusliste raamatute järele ei tunta tarvidust olevat. Ärksamad asunikud. Ei või siin nimetamata jätta, et Kamenka asunduses siiski mees leidub, kes igal ajal head asja edendada ja umbset õhku puhastada on püüdnud. See on asunik Peeter Kirsch, Tema. äratusel ja hoolitsusel on kool asutatud ja hiljem on ta nõu ja teoga hariduse asja toetanud. Tema sõdis ka oma ajal liiaks mineva "wariseerluse" vastu, kui asunduse vaimu-allikkas sammeldama kippus. Tänini on ka igale kooliõpetajale isalikuks nõuandjaks olnud. Hr. Kirsch on praegu siin kõigevanem asunik, mitte eluaastate, vaid asumise aastate poolest, sest ta tuli Rüga ja Zuppingiga ühes siia. Raudse tahtmise ja väsimata tegevuse läbi on ta jõukale järjele saanud; tal on hästi korraldatud talukoht, wesi veski ja eeskujulik mesipuu-aed. Kasuliku tegevuse poolest peab ka tema venda Jakob Kirschi nimetama, keda paari aasta eest kogukondliku omavalitsuse asutamisel esimeseks külavanemaks valiti, nõnda ka praegust koolivanemat Karl Johannsoni, kes koost asjust hoolsalt osa wõtab. Kui mehi leidub, kes julgeste ees astuvad, külap siis ka tuimemad järele tulevad.

Koit : [Päevalehe lühendatud väljaanne, 7 veebruar 1912] - sama mis Päevalehes

• Kriweler, J. "Kristlik Laste seltsiline" - Tln, 1910 https://docplayer.fi/38660108-Ants-jarv-eesti-laste-kirjandus.html
• "Waimulikud laulud (Waimulik laulja)". Tallinnas 1910, 2. tr. Ibid 1910; "Kristlik laste seltsiline". 1, 2. pärand, tr. Tallinnas 1913 https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/111784/Estonica_1729-19...
• Tallinna Teataja 4(17).2.1911 Uus! Wäike lauluraamat (Kantate). Ewangeliumi Lutheruse koguduste lastele koolis, kodus ja kirikus tarwitada ühe, kahe ja kolme heale nootidega. Toimetanud: W. Hacker kooliõpetaja ja organist Tallinnas. J. Kriweler kooliõpetaja ja köster. 232 lehekülge, kõwas köites. Hind 50 kop.
• Kristlik Rahvaleht, 1 jaanuar 1911 tr. 02 Kõiki „Kristliku Rahwalehe " lugejaid südamest terwitades ja Issandas õnnistatud rõõmsaid Ülestõusmise pühasid soowides, tänan ma kõiki neid auustatud õpetajaid, kes oma lahke kaastööde kui ka suurel arwel lehe tellimise ja laiali laotamise ja tutwustamise läbi mulle lehe wäljaandmise juures lahkelt abiks on olnud; tänan ka neid, kes wähemal arwul ja üksikult on tellinud ja kes seda lehte weel lugema saawad ja palun südamest, et olge minule ka edaspidi lahkeste abiks ja tooge weel uusi sõpru ligi! Siis arwan tarwiliseks teada anda, et — ehk küll minu esialgne arwamine ja ka lubamine nii oli — „Kristlik rahwaleht" mitte suuremas kaustas ei saa ilmuma, kui see praegu on, sest et kaugelt suurem hulk lehe tellijatest seda lehte praeguses kaustas paremaks on arwanud. Lehe suurendamine oleks ühtlasi ka hinna suurendamine, mis aga paljudele mitte ei meeldi ja siis ei wõi meie mitte mõne üksiku soowi täita, waid peame suurema hulga tahtmist tegema, lootes, et kõik meie lehe lugejad sellega saawad leppima, mida ka südamest soowime ja palume. Kiriku küsimus jääb Nelipühi lehe jauks, niisamuti ka mõned muud usulised küsimised ja seletused ja tahame hoolt kanda, et see leht kõigiti Nelipühi kohane saab ja aegsaste enne pühasi ilmub. Palun siis rohkeste ja aegsaste ettetellida, sest see on wäga suureks kergituseks lehe wäljaandmises! Üksikult wõib pühade lehti tellida ja kätte saada maal kiriku õpetajate juures ja linnades raamatukauplustes nimelt: Tallinnas: J. Ploompuu, Aug. Busch, G. Pihlakas, Kluge ja Ströhm ja Wassermann, peale selle weel proua S- Melldorffi puusärgi äris Kredit kassa wastas; Haapsalus: Tamwerki raamatukaupl.; Paides: Seidelbergi raamatukaupl.; Rakweres: Ploompuu ja Rakles'i kauplustes Pika uul.; Pärnus: palwemajas linnamissionar Meresma juures j. n. e. Peale pühade lehe soowitan weel oma wäljaantud raamatuid: Waimulik laulja, teine trükk, hind 10 kop. ja Kristlik laste seltsiline I hind 10 kop. Peale minu wõib neid raamatuid ka ülewal nimetatud kauplustes j. n. e. saada; hulga wiisil tellides on kõige kasulikum otse kohe minu juurest tellida. Näpu näiteid ja juhatusi wõtan heameelega wastu ja iga õiglase soowile tahan südamelikult wastu tulla nii palju, kui see wõimalik saab olema. Kaastööde eest olen tänulik ja tarwitan, kui wõimalik, heameelega.

Issand Jeesus aitagu meid edasi ja tehku meid kõlbamaks kõige hea tööle! Tehkem tööd rõõmuga ja julgeste nii kaua kui päewa aeg on; öö tuleb, millal ükski enam midagi ei wõi teha! Olgem kannatlikud ja käigem tõe ja alanduse sees. pattu küll südamest wihkades ja ära põlgades, ühte teist aga armastusega sallides ja edasi aidates, nii kuidas Jumala Sõna meid juhatab ja manitseb! (Loe Joh. ew. 13 , 34 — 35 ; 1 . Peetr. 4 , 7 — 11 , j. n. e.

Meie Ülestõusnud Jeesusele olgu auu, kiitus ja wägi igaweste igaveseks ajaks. Aamen. Auupakllkult J. Kriweler. /Schalottenhof, Estl. gub./ Trükitud „August Mickwitz'i" trükikojas, Tallinnas.

• https://www.ester.ee/record=b1522721*est Kristlik Pühade Seltsiline : Nelipühiks 1911 a. / Väljaandnud J. Kriweler - täistekst http://kivike.kirmus.ee/meta/AR-17101-51311-12458
• https://www.ester.ee/search~S1*est?/aKriveler%2C+Jaan%2C+1875-%3F/a...

1 Kristlik Laste seltsiline : Õpetlikud kõned, jutud ja laulud lastele : / 1 / Wäljaandnud J. Kriweler Tallinn : [s.n.], 1910 (Tallinn : J. ja A. Paalmann) 32 lk. ; 19 cm ISBN/ISSN: 9789949795819 (pdf) KMAR,RR,E-ressursid WWW-Link Raamat Raamat 1910

2 Kristlik Laste seltsiline : Õpetlikud kõned, jutud ja laulud lastele : / I / Wäljaandnud J. Kriweler Tallinn : [s.n.], 1913 (Tallinn : A. Laurmann) 32 lk. ; 19 cm KMAR,RR Raamat Raamat 1913

3 Kristlik Pühade Seltsiline : Nelipühiks 1911 a. / Väljaandnud J. Kriweler Tallinn : [s.n.], 1911 (Tallinn : A. Mickwitz) 32 lk., tekst ja kuulutused kaanel : ill. ; 22 cm ISBN/ISSN: 9789949612291 (pdf) KMAR,E-ressursid WWW-Link Raamat Raamat 1911

4 Kui armsad on Sinu hooned! : Mõni sõna kirikuskäimisest / J. K[riveler] Tallinn : [s. n.], 1913 (Tallinn : A. Laurmann) 16 lk. : ill. kaas ; 19 cm KMAR,RR,TLÜAR Raamat Raamat 1913

5 Lapsed on Jehoowa pärisosa : [jutlus] / J. Kriweler Kuresaare : Saaremaa Kirjastuse Ühisus, [19--?] [4] lk TÜR Raamat Raamat 19--?

6 Waimulik laulja : Oma koolilastele ja kõigile lauluarmastajatele / Kirjutanud J. Kriweler Tallinn : [s. n.], 1910 (Tallinn : J. Felsberg ja A. Tetermann) 48 lk. : ill. kaas ; 15 cm KMAR,RR,TLÜAR,TÜR Raamat Raamat 1910

7 Waimulikud laulud : Oma koolilastele ja kõigile lauluarmastajatele / Kirjutanud J. Kriweler Tallinn : [s. n.], 1910 (Tallinn : J. Felsberg ja A. Tetermann) 32 lk. : ill. kaas ; 15 cm ISBN/ISSN: 9789949795826 (pdf) KMAR,RR,E-ressursid

Wäike lauluraamat Kantate [Noot] : meie ewangeliumi Lutheruse koguduste lastele koolis, kodus ja kirikus tarwitada ühe, kahe ja kolme heale nootidega / toimetanud W. Hacker, kooliõpetaja ja organist Tallinnas ja J. Kriweler, köster ja kooliõpetaja Ilmunud Tallinnas : G. Pihlakas, 1910 (Tallinn : J. Felsberg ja A. Tetermann) Kirjeldus 232, [2] lk. : ill. kaas ; 19 cm Püsilink https://www.ester.ee/record=b1466841*est https://www.ester.ee/search~S1*est?/aKriveler%2C+Jaan%2C+1875-%3F/a...

• Eesti Kirik 14.2.1924 Ülewaade wangimajades korraldatud jumalateenistuste ja waimulikkude talituste kohta 1923 aastal. ... Reisijutlustaja Kriweler on 28 korda käinud, aga tööks kohtade peal organiseerimise sihis on temalt luba ära wõetud.