Joachim Johann von Stauden

Esimene lahkumõõdetud Käru mõisa omanik.

ENE, IV: "Käru mõis ja kirik rajati 18. sajandil." Mõisa asutamisaeg on ebaselge, sest kirjalikud allikad (Liivimaa redutseeritud mõisate nimekiri / 1698 ja 1699 /, Stryk / 1877 /, Üprus / 1976 /, Liivimaa kaart aastast 1681 ) näitavad, et Käru mõis oli olemas juba 17. sajandil.

Pärast 1751. aasta adrarevisjoni läks Lelle mõisast 15 majapidamist Käru mõisa valdusesse.

1632 rajas W. von Stauden Käru mõisa ( Kerrohoff ) kahe jõeharu ( Käru jõgi ja Piiumetsa oja ) vahele Käru Matsi ( Kerro Maz ) talu maa peale. Mõisa maa oli kingitud tema isale igaveseks päranduseks Rootsi kuninga Gustav Adolfi poolt palgavõla katteks. Leitnant Matthias Stut ( Mathias Staudt, Stutte ) oli langenud Kolmekümneaastases sõjas Rootsi poolel sõdides. Perekonnanime Stauden võtsid pojad omale pärast isa surma. ( Stryk, 1877; Schillng 1970 ). Leitnant Matthias Stut oli Joachim Johann von Staudeni vanaisa vanavanaisa, Seega jääb lahtiseks küsimus, et kes oli siis W. von Stauden, sest teadaolevalt oli leitnant Matthias Staudt-il pojad kapten Matthias von Stauden ja leitnant Claus von Stauden! Vajab uurimist (leitnant Matthias Stut / Staudt-i järeltulija R. Karpender).

Mõisal on algusaegadel olnud mõnel korral ühine mõisnik Lelle mõisaga, neid mõlemaid käsitletud ühe tervikuna, sest Lellegi mõisnikud kuulusid tol ajal Staudenite suguvõsasse (Stryk, 1877).

Käru mõis redutseeriti ( riigistati ) 17. sajandi neljandal veerandil, mõisaomanik muutus selle rentnikuks.

Käru piirkond kuulus 18. sajndil kuni asehalduskorra kehtestamiseni administratiivselt Liivimaa kubermangu Pärnu maakonna ( kreisi ) Vändra kihelkonda. Tsarinna Katharina I ( Jekaterina I ) peatus 1710. aastal läbisõidul Käru mõisas. Sellest faktist lähtudes võib arvata, et mõisahoone ja selle ümbrus olid tol ajal korras ( Üprus 1976 ). Käru mõis kuulus von Staudenitele kuni 1840. aastani ( Stryk, 1877 ). Selle omanikel on 18.sajandil olnud sekeldusi oma Järvamaa Linnape mõisa omandiõiguse tõestamisega ( Schilling, 1970 ).

Kärus 1686. aastal puidust ehitatud härrastemaja on tänapäevani säilinud ( 2018 aasta detsembri seisuga mitte just kõige paremas seisukorras; erakätes ).

Hilisem Käru mõisa omanik Karl von Ditmar ehitas vana ja väikse kabeli kohale praeguse suurema kiriku. Vanal ajal maeti surnud kabeli ümber. Peale selle aga, kui härra von Stauden lähedas metsas oli püstitanud väikese puust surnukabeli hauakambriga, kuhu sängitati viimsele puhkusele Staudeni perekonna liikmed, hakati koguduse surnuid matma selle väikese perekonnakabeli ümber. Kui see matuseplats kitsaks jäi, kinkis härra von Ditmar kahel korral kogudusele lähedad maatükid, laskis surnuväljale ümber teha valli ja kraavi, perekonna hauakambri kinni katta ning varustada raudristiga, millel oli lugeda: "Perekonna Staudeni mälestuseks"( C.von Renteln; Käru endine mõisahärra).

Kõikide Käru mõisnike matmispaik pole kohapeal teada. Von Staudenitel on Käru kalmistul olnud puukabel, mille kohale pärast lagunemist asetatud malmrist (Ailt, 1979).

• Saaga EAA.1284.2.1:134?658,729,554,1026,0 - sünd -
• Saaga EAA.1284.2.2:11?1661,411,563,161,0 - leer - 1752
• Saaga EAA.1284.2.2:11?1676,1435,540,198,0 - armulaud - 1755, koos kaasaga
• Saaga EAA.1284.2.2:14?1180,746,484,360,0 - armulaud - 28.okt.1772a., koos naise ja lastega
• Saaga EAA.1865.3.294/1:2?1201,932,648,162,0 - rev.lehed - 1795 Käru mõis
• Saaga EAA.1284.2.5:12?1217,1308,1068,112,0 - surm -

AIS: https://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=202102...

AIS: https://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=202102...

AIS: https://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=202102...

AIS: https://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=202102...

AIS: https://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=202102...

AIS: https://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=202102...