Juhan Puskar

Vt. sünd Saaga EAA.3144.1.106:8?259,802,430,124,0

JOHANN (ka JUHAN) TÕNISE p PUSKAR, VR I/3, alampolkovnik (1918), kolonelleitnant (1922).

VR I/3 nr 351/12.05.1920 “Suurtükiwäe Walitsuse käsisõjariistade osakonna ülemale alampolkownik Juhan Tõnise p Puskar’ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis [ta oli] ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös”.

Sündis 6. mail (vkj 24.04.)1885 Viljandimaa Kabala valla Villevere küla Siherni talu perepojana. Abiellus 1. aprillil 1922 Tallinna Jaani kirikus Eleonore-Valerie Sontagiga (1897–1989). Lapsed: Lydia (1922), Eleonore (1924), Ludmilla (1928), Johann (1929).

Õppis valla- ja Pilistvere kihelkonnakoolis ning Eesti Aleksandrikoolis Põltsamaal 1899–1903. Sõjalise hariduse sai Peterburi jalaväe junkrukoolis (hilisem Vladimiri sõjakool) 1905–1908. Astus septembris 1904 vabatahtlikult sõjaväkke. Ülendati juulis 1908 alamleitnandiks. Teenis järgnevalt 61. Vladimiri jalaväepolgus komando- ja rooduülemana. Ülendati novembris 1911 leitnandiks. Esimeses maailmasõjas osales koos oma polguga. Ülendati lahingulise vapruse eest augustis 1915 alamkapteniks. Jaanuarist 1917 oli 619. jalaväepolgu komando- ja pataljoniülem. Ülendati jaanuaris 1917 kapteniks. Pälvis lahingulise vapruse eest Anna 2., 3. ja 4. järgu ning Stanislavi 2. ja 3. järgu. Jaanuarist kuni aprillini 1918 oli 1. Eesti polgu 3. pataljoni ülem. Ülendati aprillis 1918 alampolkovnikuks.

Elas Saksa okupatsiooni ajal isatalus. Aitas 1918. sügisel organiseerida Viljandimaal omakaitset ja novembris asutada Paides kaitseliitu. Nimetati Vabadussõja eel, 21. novembril 1918, 6. jalaväepolgu ülemaks. Tagandati 26. aprillil 1919 ülemjuhataja poolt seoses punavägede läbimurdega Ruhja all. Viidi üle Varustusvalitsusse ja määrati mais 1919 selle sõjariistade osakonna ülemaks. Detsembris 1919 nimetati Suurtükiväe Valitsusse sama osakonna ülemaks. Oli märts–aprill 1920 Nõukogude Venemaal rahulepingu ratifitseerimiskomisjoni liige. Vabanes sõjaväest septembris 1920. Novembris 1922 nimetati alampolkovnikust kolonelleitnandiks.

Vabaduse Ristile lisandus 50 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses, Vabadussõja Mälestusmärk ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal.

Autasumaa 48,39 hektarit eraldati maist 1921 Harjumaa Raasiku mõisast ja sai nimeks Kambi talu. Ostis ära krundil asuvad hooned ja need kinnistati tema nimele detsembris 1930. Töötas Tallinn-Harju abimaksuinspektorina ning pälvis teenete eest Valgetähe IV klassi (1938). Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal varjas end Kambi talus. Saksa ajal tegutses taas maksuinspektorina. Oli VRVÜ Tallinna osakonna liige.

Põgenes septembris 1944 koos perega Saksamaale. Kevadel 1945 valiti ta Kesk-Saksamaal Gera linnas asutatud Eesti Komitee esimeheks. Juba samal sügisel siirdus Nürnbergi läheduses asuvasse Fürthi, kus oli samuti tegev eestlaste rahvuskomitee juhatuses ning rahvatantsijate juhiks. Alates jaanuarist 1947 oli pikemat aega tegev Nürnbergi lähedal asunud Eesti-Läti laagri “Valga” Eesti Komitees. Siirdus 1950. aasta algul koos perega Ameerika Ühendriikidesse.

Johann Puskar suri 10. augustil 1950 Lõuna-Californias Cucamongas puuviljaistanduses töötades südamerabandusse. Maetud Lõuna - Californias Bellevue kalmistule Ontarios. Väärib märkimist, et tema vennapoeg Jaan Puskar langes Vabadussõjas.

EELK Pilistvere koguduse sünnikanne nr 108/1885; Raasiku valla per reg 1: 168; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 30; ERA, f. 63, n. 10, s. 6801; ERA, f. 495, n. 7, s. 4341; ERA, f. 2124, n. 3, s. 1045; EVK 1935: 256; Meie Elu 1950, nr 23: 4; Kool 1999: 75, 76, 230, 231, 328; vennatütar Linda Ragise andmed (nov. 2001); Sugulase Maimo Põllu andmed (nov 2001).

http://www.ra.ee/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=291731&_xr=eN...