Karl Gustav Adolf* von Harnack

Korporatsiooni "Livonia" liige.

Harnack on üks kõige tunnustatumaid 19./20. sajandi vahetuse teolooge: ta oli Preisi, Amsterdami, Gothenburgi, Napoli, Oslo, Rooma, Stockholmi ja Uppsala Teaduste Akadeemia liige, Londoni ja Pariisi TA korrespondentliige, Wieni ja Dublini TA auliige, kultuuripoliitik ja organisaator, liberaalse teoloogia hiilgavaim esindaja omal ajal, kiriku- ja dogmadeloolane ning Uue Testamendi teadlane. Adolf Harnack sündis Theodosius Harnacki pojana 7. mail 1851 Tartus. 1869-72 õppis Tartu ülikoolis isa eeskujul teadliku valikuna teoloogiat. 1872 jätkas õpinguid Leipzigis. 1873/74 promoveerus Lepzigis töödega gnoosisest, samal teemal alustas loengutega 1874/75. Aastatel 1876-78 oli ta Leipzigis erakorraline professor, 1879 kutsuti korraliseks kirikuloo professoriks Giessenisse, 1886 Marburgi ning 1888 Otto von Bismarcki algatusel ja konservatiivsete ringide ägedast vastuseisust hoolimata Berliini ülikooli. 1885-1889 ilmus Harnacki kõige olulisem teos "Lehrbuch der Dogmengeschichte", mille peamiseks teesiks oli, et kiriklik dogma (triniteediõpetus ja kristoloogia) on alles 3. sajandil helleniseerumise tulemusena tekkinud. Isa katkestas seepeale Adolfiga suhtlemise. 1900 ilmus aga Harnacki ilmselt tuntuim kirjutis "Das Wesen des Christentums", mille aluseks on 1899/1900 Berliinis peetud loengusari. 1903 alustati Harnacki algatusel uue kuningliku raamatukogu ehitamist, mille esimeseks peadirektoriks ta 1905 valiti. Harnack oli ka üks Kaiser-Wilhelm-Gesellschafti (täna Max-Planck-Gesellschaft) asutajatest aastal 1911, mille presidendi ametit ta surmani pidas. 1914 tõsteti Harnack esimese saksa teoloogina rüütliseisusesse ning omistati talle pärilik aadlitiitel. Harnack emeriteerus 1921 ning suri 1930 Heidelbergis.

• https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_von_Harnack
• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=706980
• https://bbld.de/0000000121202056
• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=6096
• http://www.kumc.edu/dc/pc/harnad.jpg

Korporatsiooni "Livonia" liige.

Harnack on üks kõige tunnustatumaid 19./20. sajandi vahetuse teolooge: ta oli Preisi, Amsterdami, Gothenburgi, Napoli, Oslo, Rooma, Stockholmi ja Uppsala Teaduste Akadeemia liige, Londoni ja Pariisi TA korrespondentliige, Wieni ja Dublini TA auliige, kultuuripoliitik ja organisaator, liberaalse teoloogia hiilgavaim esindaja omal ajal, kiriku- ja dogmadeloolane ning Uue Testamendi teadlane. Adolf Harnack sündis Theodosius Harnacki pojana 7. mail 1851 Tartus. 1869-72 õppis Tartu ülikoolis isa eeskujul teadliku valikuna teoloogiat. 1872 jätkas õpinguid Leipzigis. 1873/74 promoveerus Lepzigis töödega gnoosisest, samal teemal alustas loengutega 1874/75. Aastatel 1876-78 oli ta Leipzigis erakorraline professor, 1879 kutsuti korraliseks kirikuloo professoriks Giessenisse, 1886 Marburgi ning 1888 Otto von Bismarcki algatusel ja konservatiivsete ringide ägedast vastuseisust hoolimata Berliini ülikooli. 1885-1889 ilmus Harnacki kõige olulisem teos "Lehrbuch der Dogmengeschichte", mille peamiseks teesiks oli, et kiriklik dogma (triniteediõpetus ja kristoloogia) on alles 3. sajandil helleniseerumise tulemusena tekkinud. Isa katkestas seepeale Adolfiga suhtlemise. 1900 ilmus aga Harnacki ilmselt tuntuim kirjutis "Das Wesen des Christentums", mille aluseks on 1899/1900 Berliinis peetud loengusari. 1903 alustati Harnacki algatusel uue kuningliku raamatukogu ehitamist, mille esimeseks peadirektoriks ta 1905 valiti. Harnack oli ka üks Kaiser-Wilhelm-Gesellschafti (täna Max-Planck-Gesellschaft) asutajatest aastal 1911, mille presidendi ametit ta surmani pidas. 1914 tõsteti Harnack esimese saksa teoloogina rüütliseisusesse ning omistati talle pärilik aadlitiitel. Harnack emeriteerus 1921 ning suri 1930 Heidelbergis.

• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=706980
• https://bbld.de/0000000121202056
• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=6096
• http://www.kumc.edu/dc/pc/harnad.jpg