Katre Pihl

• sünd 1859 - http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1271.1.205:309?88,405,716,360,0
• pulm 1880 - http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1271.1.164:67?204,1149,1066,...
• Personaalraamat. Lisa 1-262; EAA.1271.1.229; 1850-1900 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1271.1.229:108?421,1376,174,...
• Personaalraamat XI. Loodi; EAA.1286.1.384; 1890-1930 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1286.1.384:153?285,538,557,99,0

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ ERA II 143, 241-245 < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda Oli küll muid tantse pääle labajalavalsi. Rahvapärane nimetus - labajalavalss. Polka ja valss ei tulnud mitte väga ammu, nii umbes 10-20 a. tagasi. Polka tuli aga siiski ennem. Reiländer, vengerka, krakovjak, marss, padispaan, oniks-tepp jne. on veel praegu kohapääl tantsitavad. Krakovjakki nimetatakse veel laulu järele: "Ma näi, ku esä piimä möi ja mina kuiva leibä sei." Praegu tantsib veel noorsugugi meie ümbruskonnas Kaera-Jaani (kaarasim) ja tuljakut. Erilisi rahvapäraseid nimesid neil tantsudel ei tunta, ainult Kaera-Jaan (kaarasim). Polkat tantsiti (tantsitakse) ringmängu sekka. Tantsiti harilikult selleks korraldatud tantsuõhtuil. Tantsuõhtuid kutsuti simman, pitsball. Simmane peeti külas harilikutl laupäeva õhtuil. Peeti simmane sääl, kus aga sai ja juhtus. Tantsiti pulmadel, varrudel, sünnipäevil, talgutel, kiige all ja jaanitulel. Jaanitulel tantsiti siiski harva. Eri tantse perekondlikel õhtuil polnud. Kõik tantsisid, nii mehed kui naised. Naised ja mehed tantsisid segapaaridena. Teised mehed (vanemad mehed), kes ei tantsinud, ajasid juttu või suitsetasid eriruumides. Spetsiaalselt meestetantse polnud. Mees palus daami tantsima kumardusega. Usklikud ringkonnad ei pooldanud tantse, pidades seda suureks edevuseks. Vanemal ajal tantsiti kandle ja torupilli järele. Nüüd tantsitakse viiuli ja grammofoni järele simmanitel. Seltskondlikel pidudel tantsitakse muidugi ka puhkpillide orkestri järele. Ringmängu ajal tantsiti laulmise järele. Tantsuviiside järele tantsides on lauldud järgmisi laule: [vt. ERA II 143, 243/4 (7.1-7.5)] Märkus: osa neid laule on veel praegugi lauldavad. Tantsuviiside järele tantsides on lauldud järgmisi laule: Tiideratas, taaderatas, vanaeide vokiratas. Kaera-Jaani tantsiti neljakesi, vastamisi. Tantsiti rohkem varvastel. Polka ümberkeerutamise juures põrutati jalga vastu maad.