Laane/Salaku Peeter

Mats Laarmani märkmetest:

(..) Neist poegadest teine, Peeter, siirdus Laanele talupidajaks (1748-1818). Temal oli kuus poega, kellest noorim, nimega Mats, sündis a.1800 Laanel ja kellest sai esimene Kaarli valla koolmeister 1824. aastal. (Ain Sarv: sellest võib välja lugeda, et üks poegadest on puudu, arvatavasti lapsena surnud)

(..2) Salaku Jaagu ristimistunnistusel on "Reime Lautse Sulase Peter poeg ...". Perekonna ajaloos ei ole üldse märgitud, et P. oli Räime L. sulane. Kus Räime on? Kas Toosikülas?

(..5) Kooli Matsil oli viis last - Peeter, Villem, Märt, Anu ja Juhan.

(Ain Sarv: sellest võib välja lugeda, et poeg Jaak suri ka lapsena)

Anu Veltmanil oli sünniaastana 1748

---
1834 revisjonis Peetri lesk ja pojad Jaak ja Mats peredega on Salaku talus: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.172/2:21?480,1567,252...

Mats Laarmani märkmetest valinud Eeva Laarman: Laane Peeter sündis Univerel ja veetis seal ka lapsepõlve. Suuremaks sirgudes tuli isakodust lahkuda ja siirduda võõrsile leiba teenima. Peetri eel oli lahkunud vend Juhkam. Univere oli väike vabadikukoht ja ei suutnud suurenevat perekonda ära toita. Nagu Juhkam, nii läks ka Peeter esialgu Suurematsile sugulaste juurde teenistusse (paariks aastaks), pärast aga Räimele ja Tiidule. Suurematsi oli tollal üks suurimaid talukohti ümbruses ja ta väärtus hinnatud üle 100 taalri. Talu oli jagatud 4-ks üksuseks. Vastavalt talu suurusele olid ka kohustused mõisa ees ja seetõttu vajati abitööjõudu. Tiidu oli 1760-1819 ümbruskonnas tuntud kui vennastekoguduse liikumise keskus, pererahvas oli pärit Tartumaalt ja sealt oma usulised põhimõtted kaasa toonud. Tiidul süvenes ka Peetri usuline kiindumus vennastekoguduse liikumise vastu. Tiidult siirdus Peeter Laanele elama (umbes 1776). Nagu isakodu Univere, oli ka Laane väike ühepäevakoht, asus teistest Sammaste küla taludest eemal metsade sees ja selle asukaid hüüti "laanerahvaks". Laanele asudes pidas Peeter ka metsavahiametit ja oli mõisa jäägriks. Pärastpoole loodi Laane lähedale metsavahi koht "Salaku", kus Peetri vanuselt teine poeg Jaak ametisse sai. Peeter oli 2 korda abielus. Esimesest abielust sündisid 2 vanemat poega Peeter ja Jaak, teisest abielust Konna Eevaga sündisid pojad Juhan, Hendrik ja Mats. Peres oli ka 2 tütart (kumb naine nende ema oli, pole teada). Laanel püsis Peetri perekond ligi 100 aastat (1776-1865), mil talu hävitati ja asemele loodi metsatööliste kohad.

1819 vakuraamatu järgi oli Laanel peremeheks Peetri väimees Hans, kes 1826 sai perekonnanimeks Juurik