Paul Alisch

Paul Friedrich Wilhelm Alisch (1842 – pärast 1917), venekeelne nimekuju: Павел Васильевич Алиш või Фридрих Вильгельм Пауль Алиш - oli Saksa päritolu vene ja eesti tööstusarhitekt. 20. aprillil 1888 sai temast Narva Kreenholmi arhitekt, sel ametikohal oli ta kuni 21. septembrini 1907. Ta õppis Berliini Ehitusakadeemias (1863-1865). Lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia (1869)

• https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Alisch
• https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%BB%D0%B8%D1%88,_%D0%9F%D0%B...

Arhitekt Alisch noorem - tööd Narvas ja Peterburgis (St. Peterburg, Petrograd)

NB! Kuna ta õppis Berliinis kuni 1865 ja Peterburis kuni 1869 siis kõik varasemad tööd (enne 1866 või enne 1870), ka Kundas ja mujal kuuluvad hoopis teisele samanimelisele arhitektile: Friedrich Wilhelm Alisch vanemale (1810-1878) See aga ei tähenda, et Paul ei oleks võinud olla juba varem arhitektist isa Wilhelmi juures õpipoisiks. Tõendi selle kohta leiab vaid 1862-1863 rajatud Harju-Jaani (Raasiku) kiriku katusetalalt, küllap seal oli Alisch Vanem peatöövõtja (meister) ja Alisch Noorem osade tarindite ehitusmeister (sell) vt foto (EKA koolitusmaterjalidest) .

• "Huvitav on teada , et Kreenholmi arhitekt Paul Alisch projekteeris ka Alu mõisa" - Mare Paidla ajab noorema ja vanema segi!
• https://dea.digar.ee/page/sirp/1998/02/27/81998 Karin Hallas. "Arhitektuurileksikonis 2 meest segi:

Segadused arhitekt Alischi ümber Hoopis huvitav on lugu arhitekt Alischiga. Alu mõisamajast (lk. 96) kirjutab Juhan Maiste, et selle autor on E W. R Alisch, Gens ja Kotšenovski räägivad (vastavalt Kunda tsemendivabriku ja Narva Kreenholmi ehitistega seoses ) P (Paul) Alischist. Seni on üldiselt arvatud , et Alu, Kreenholmi ja Kunda ehitised - kõik tegi üks ja seesama Paul Friedrich Wilhelm (nimede järjekord on oluline) Alisch ja sellisena kajastub see ka leksikoni registris. Arvan, et lugu on keerulisem: Alu mõisa esimesed joonised pärinevad juba 1862. aastast, mil Paul Friedrich Wilchelm Alischil polnud veel ei arhitektidiplomit ega õigust Eestimaal projekteerida. 1863 läks ta alles Berliini Ehitusakadeemiasse õppima (kuni 1865), 1867. aastast töötas R. Bernhardi abilisena Peterburis ning alles 1869. a. sai Peterburi Kunstiakadeemiast arhitektidiplomi õigusega iseseisvalt ehitisi projekteerida. Kummatigi hakkavad Eestimaa kubermangu ajalehes juba alates 1859. aastast ilmuma reklaamkuulutused: projekteerin kõikvõimalikke hooneid kõikvõimalikes stiilides (historitsism oli tõusuteel! - K. H.) -elamuid, teatreid, kirikuid, sildu, kanaleid, vabrikuid jne. jne., allkirjaga Alisch, Civil Ingeneur und Architect aus Berlin, kes Eestimaal resideeris Kundas. Kui isegi kujutleda, et verinoor ja kogemusteta Paul Alish olekski enne Berliini õpinguid hakkama saanud Alu mõisahoone sugugi mitte halva projektiga, siis seesugust kuulutust poleks ta mingil juhul saanud enne diplomi saamist avaldada. Arvan, et ka Tallinna Kanuti gildi hoone (Pikk 20) ümberehitamisel historitsistlikuks (1863-64) osales Alisch vanem ja mitte noorem (kokku oli Kanuti gildi ümberehitusel kolm autorit: M. N. (ja mitte N. R, nagu on ekslikult arhitektuurileksikoni I köites) Jegorjev, F . Kordes ning Alisch. Viimast nimetatakse küll alles kolmandana, kuid samal ajal polnud ei Jegorjev ega Kordes mingid tipparhitektid: esimene oli lühikest aega kubermanguarhitekti abi, kelle allkirjaga projektide taga on varemgi hoopis kõvemaid mehi peidus olnud (näiteks ka Ungern Sternbergi palee Kohtu 6 projekt kannab ametlikult Jegorjevi allkirja, on aga hoopis nimeka saksa arhitekti Martin Gropiuse töö). Ferdinand Kordes oli väikesekaliibriline iseõppija, kelle loomingus tippteoseid ei ole. Nii on Kanuti gildi tegelik arhitekt alles lahendamata saladus, kuid Alisch vanema (Civil Ingeneur und Architect aus Berlin) nimi peaks selles kontekstis senisest tunduvalt suuremat tähelepanu saama. StiIistiIiseltki on Alu mõis ja Kanuti gildi hoone märksa lähedasemad kui Alu mõis ja Bernhardi maja (Pikk 62, 1878), mida Juhan Maiste oma mõisaraamatus omavahel hoolega võrdleb.

Kas tema sünd 03.09.1842 UKJ ja ristimine 17. 11.1842 UKJ Sophien, Berlin Stadt, Brandenburg, Preußen / Prussia?

• https://www.familysearch.org/ark:/61903/1:1:NF7Y-8R4

Töö Peterburis (R. Bernhardi abilisena):

• https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%94%D0%BE%D0%BC_%D0%AD%D0%BD%D0%B3...

Kihlus 1874, peigmees Peterburis, pruut Tallinnas (Tallinna Toomkogudus):

• https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.237.2.7:34?142,1158,1812,193,0

See kihlusekanne on esimene / ainus leid kus on kirjas et Pauli isa oli Architekt Alisch Peigmees oli 32 aastat vana (s 1842), pruut oli 33 aastat vana (s 1841)

• https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.237.1.37:524 - läks 1874 Tallinna Toomkogudusest Peterburi Mihkli kogudusse. Ka kihlatu mainitud.

1874 - Laulatuse teade Tallinna ajalehes:

• https://dea.digar.ee/page/revalschezeitung/1874/07/26/3

Dom-Kirche. Getraut: Herr Architecl Friedrich Wilhelm Paul Alisch mit Frl. Marie Emilie Agathe Grewendorff. Kanne Toomkoguduse meetrikas 22.07.1874, toimumiskohaks St. Petersburg:

• https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.237.1.34:30?103,674,979,97,0
• https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.237.2.5:103?129,1080,1033,2...
• https://www.familysearch.org/ark:/61903/1:1:6DQZ-MVXD
• https://www.familysearch.org/ark:/61903/1:1:6DQC-RQRG
• https://www.familysearch.org/ark:/61903/1:1:6DQZ-DQ7S
• https://spbstmihail.jimdofree.com/%D0%BC%D1%83%D0%B7%D0%B5%D0%B9/%D...

В Петербурге молодой архитектор стал прихожанином церкви Св. Михаила и её активным членом. В 1870-е гг. он избирался в церковный совет общины. В кирхе Св. Михаила 14 июля 1874 г. состоялось венчание Пауля Алиша и Эмилии Марии Агаты Гревендорф. = Laulatus 14.07.1874 abikaasa Emilie Maria Agathe Grewendorff, Peterburi Mihkli kirik

• https://www.familysearch.org/ark:/61903/1:1:VTSQ-FJP

14.07.1874

• https://www.familysearch.org/ark:/61903/3:1:S3HT-6WK9-G8X?i=104&cc=...

1884 - valmib Kreenholmi uus luterlik kirik - Narva Aleksandri kirik - (Selle plaan pärineb akadeemik Hippiuselt, kes juhtis selle ehitamist kuni oma surmani, mil teda asendas arhitekt Alisch

• https://dea.digar.ee/page/revalschezeitung/1884/04/27/1
• https://dea.digar.ee/article/eestikirik/2014/06/04/6.7 - Narva eestlaste esimese oma kiriku ehitus algas aastal 1881 vanameister Otto Pius Hippuse projekti järgi, kelle haigestumise järel juhtis töid arhitekt Paul Alisch.

Narva ja Kreenholmi arhitekt Paul Alisch 1888–1907

• https://dea.digar.ee/article/sirp/2018/02/09/9.2
• https://dea.digar.ee/article/JVkohaliku/2017/09/0/5.1 - lk 11
• https://dea.digar.ee/page/aripaev/2012/09/12/8 - Sisekaitseakadeemiale pakutav Georgi vabrik asub Georgi saare Narva väiksema kose ääres ja selle projekteeris Paul Alisch

Pärast 1907 lahkus tööle Venemaale ja tema jäljed kaovad 1917-1920 paiku (surm pole teada)