Plaasi Jüri

• Vakuraamat 1732 mainitakse Plaasi Jüri: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3.1.466:354?270,1086,339,59,0 kas see on seesama Plaasi Jüri või tema esivanem, ei ole võimalik kindlaks teha.
• Sealsamas vakuraamatus jargmine markus: "hat wenig Aussaht, aber kein Hauss. Diese sindt im Apr[il] h[ujus] a[nno] von den Gühter Nienhoff u[nd] Arrowall erstlich ausgeliefert, thun annoch keine arbeit und ihre Häuser werden im Herbst erstlich fertig."
• Surm : Blasi Jüri 85a, Väost
• http://plaasi.blogspot.com/ Plaasi talu blogist: Plaasi talu esiajalugu

Väo külal ja Plaasi talul selle sees on rikkalik ajalugu ning üritan siia kogunenud tükikesi kokku koguda ja kui kellelgi ajaloohuvilisel on midagi juurde lisada, siis seda huvitavamaks kogu lugu ju muutub. Kasutan järgnevates lugudes usina arhivaari poolt väljatõngutud ja kokku kirjutatud materjale ning lisan sinnatänna oma kommentaare.

-------------------------------- 1402. aastal andis ordumeister Conrad von Vitingshof Tallinna Raele Väo küla koos veskiga. Väo küla maadele rajati nn linnavoori- ehk marsstalli mõis, mille koosseisu kuulus 13 talu, väike mõisamajand ja Väo veski.

Tallinna Linnaarhiivis leidub “Linna vakuraamat Väu küla jaoks 1550-1602" (Städtisches Wackenbuch für Dorf Vete 1550-1602; A.d. 54), kus on täpselt fikseeritud talurahva kohustused. Talude ja nende peremeeste nimed on vakuraamatus selgemalt esile toodud 1571. aastast. Näiteks Otsa Thomas, Hallike Jürgen, Ollepe Mats, Selli Jürgen, Pusso Matis, Virolainen Klaus jt. Ühtegi neis talu ja isikunimedest ei ole võimalik siduda ilmselt hilisema Plaasi talu või ka mõne teise Väo küla hilisema (1755.aasta) talunimega (täiesti spekulatiivselt ehk siiski Baeij Januse talu?)

[Plaasi blogi: siin nimetatud Selli, praegune Seli on nime andnud ühele Lasnamäe asumile. Otsa talukohast olen ka kuulnud, kuid teised on tundmatud.]

1716.aastal koostatud revisjoniprotokollis (“Annotatsiooniprotokoll, kuipalju inimesi, mehi kui ka naisi, nagu ka hobuseid ja kariloomi nendesamade asustatud adramaadel igas Harju distrikti mõisas leida on”) on märgitud, et 1712. aastal oli Väo mõis tühi ja mahajäetud ja seal ei leidu ainsatki inimest.

22. nov. 1716 oli Väo mõis samuti tühi. Sellest mõisast on talupojad ära läinud ja Viimsisse üle viidud. Rootsi ajal kuulus mõis maanõunik Tiesenhusenile, kes viis neli taluperet Kose-Uuemõisa ja suri 1713. aastal katku.

[Plaasi blogi: Põhjasõda rootslaste ja venelaste vahel ning näljahädad-haigused rappisid siinset elanikkonda mõnedel hinnangutel lausa eksistentsi piirile. Tühjasid külasid oli Eestimaa täis.]