Rosalie Elisabeth Taal

Meenutab Ella Liik: Rosalie abikaasa Rudolf Taal oli enne arreteerimist 1938. aastal ehitanud väikese maja Pudosti külla Gattšina lähistel Leningradi külje all. Pudostis töötas Rudolf Taal raudteetöölisena jaama juures. Arreteerimine toimus juba tema uues majas.

Rosalie Taali juures Pudostis elasid pärast talude lõhkumist 1939. aasta juulis Ella (Johannese tütar), Meeri, Viktor ning Feliks. Ka Rudolfi õde Rosalie elas nende juures. Viktor ning Feliks olid väikesed ning käisid Marienburgi koolis. Meeri ja Ella said tööd saksa sõjaväelaste köögis, kus laohoidja Paul andis neile iga nädal kilo riisi, kilo suhkrut ning pätsi leiba. Seega elas kogu leibkond suuresti just nende iganädalaste toiduvarude najal. Rosaliel oli maja juures ka aed, kus kasvatati kartuleid.

Ester Taal oli sel ajal juba Peterburis ning lahkus 1941. aasta lõpus Siberi suunas. Ka Leo jõudis Peterburi ning elas Maria juures. Koos elasid nad Leningradi blokaadigi ajal, mil Maria nälga suri. Leo jõudis Eestisse koos sõjaväega.

1943. aastal lubasid sakslased eestlastel Eestisse naasta. Kaasas loomad, riided ja toiduvaru, jõudis Rosalie Taal koos perega Narva, kus nad 2 nädalaks karantiini laagrisse jäid. Edasi liiguti Kiltsi suunas, kus juba 1942. aastal Eestisse saabunud Ida Lauril (Rudolfi õde) oli metsa ehitatud maja. Sinna kogunesid paljud, nii Taalide, Lauride, Amurite kui ka Schmidtide perekondadest.

sünd 24.3.1901