Sonja Saar

• ? Saaga EAA.1940.1.228:65?367,1469,1679,449,0

https://tartu.postimees.ee/253318/metropoliit-kais-rongu-kiriku-var...

Õigeusu kirik Rõngus

Anu Laas, laas@ut.ee

Vene usku minek 19. sajandi keskel (1846-1848) oli Eestis laialdane, Vene tsaar lubas usuvahetuse eest maad. Tilgas asunud õigeusu koguduse täielik nimi oli Rõngu Issanda Taevaminemise Kogudus. Kogudusse kuulusid algselt nii Rõngu kui Rannu kihelkonna inimesed. Usuvahetuse käigus oli vene õigeusku läinud viiendik elanikest. Kogudusele anti Tilga karjamõis. Kogudus asutati 1848. aastal, esialgu kasutati üüriruume. Rõngu Issanda Taevaminemise koguduse kirik valmis 1868. aastal. Rahvapäraselt nimetati valminud kivikirik Tilga kirikuks, mis asus paari kilomeetri kaugusel Rõngu alevist. Kirikuhoone oli laevakujuline, kellatorniga, väike tornike paiknes ka pikihoone altaripoolses otsas. Sakraalhoone ehitati tüüpprojekti järgi, autoriks piiskopkonna arhitekt A. Edelson.

Kõige suuremaks õigeusu vastane ja kiriku ehitamise vastane oli luteri õpetaja Körber. Tema kohta on nii kirjalikke kui suulist pärimust. Nii meenutas 1928. aastal 63-aastane Karl Siimunson (EKLA f 200), et “Vene kirik olnud esiteks Laane talus ja siis pärast hakatud Tilga karjamõisa kirikut ehitama. Körber, tolleaegne Rõngu kiriku õpetaja, öelnud:” Kurat pistab oma sõrme Tilga kraavi pervelt välja”. Körber ja Schorohov, Tilga preester, ei ole teineteist kunagi tunnud.”

1893. aasta lahutati kogudusest Rannu piirkond, mis sai iseseisvaks koguduseks1. Kogudusele kuulusid kirikust teisele poole teed puidust preestri maja, punastest tellistest Rõngu õigeusu kihekkonna koolimaja ja puidust kellamehe maja. Hooned kõik säilinud. Viimane kiriku kellamees oli Haan, enne teda Kenner. Viimane kirikumaade rentnik oli Johannes Jostus.

Tilga nimega seotud kunagised talud. Tilga oli mõisa omand (Hofflage), suurus umbes 50 ha. Oli Musti taludest idas põhjapool maanteed. Täpne suurus tedmata. XIX sajandi keskel läksid need valdused Rõngu Õigeusu Kirikule. Ilmselt olid siin XVIII ja XIX sajandil Tilga talud. 1783 – 1811 aastate hingederegistris on kaks Tilga talu. Tilga talu kohta viimased teated 1758. aasta vakuraamatus, 1830ndail aastal kaob Tilga talu, maa kuulus 1840. aastal Väike-Rõngu riigimõisale. Väike-Rõngu riigimõisast eraldati haritavat maad 37,79 tiinu (41,2 ha?) 1861. aastal. 1885. aastal anti kirikule veel samast mõisast 78,34 tiinu (85,5 ha?) maad.2

Rõngu Issanda Taevaminemise kogudusel oli kaks surnuaeda, üks luterlastega kõrvuti, teine Tõnise e. Sikamäel, mis on ümbruskonna kõrgeim punkt (absoluutkõrgus 89,9m). Kahekümnendal sajandil läksid paljud usuvahetajad ja nende lapsed tagasi luteri usku.

1915-1916 oli Rõngu Issanda Taevaminemise kirikus preestriks Püha Mihhail, kodanikunimega Mihhail Bleive (1873-1919), kellest sai 1918 Tartu Jumalaema Uinumise Peakiriku esipreester3. Tartu langes novembris 1918 enamlaste kätte ja 14. jaanuaril 1919 (ukj), vahetult enne Tartu mahajätmist toimus Tartu Krediitkassa keldris 19 inimese tapmine, ülejäänud vangid pääsesid. Tapetute seas oli ülempreester Mihhail Bleive4 ja piiskop Platon5. Märtrisurma tõttu kuulutati Mihhail Bleive 2000. aastal Vene Õigeusu Kiriku Piiskoppide Kogu poolt pühakuks. Üldse on õigeusu kirikul Eestis 17 pühakut.

1920. aastal sai Eesti õigeusukirik Moskva kirikust autonoomia ning täieliku sõltumatuse 1923. aasta juulis, minnes Konstantinoopoli patriarhaadi otsealluvusse. 1927-1951 oli koguduse preestriks Mihhail Bleive poeg Theodor.

Rõngu apostliku õigeusu kogudus kogus 1928. aastal loteriiga raha kiriku katuse värvimise jaoks. Ilmselt tehti siis ka kiriku välisremonti. Nendel aastatel pidi kogudus olema küllaltki tugev, sest toimus ka seesmisi käärimisi. Näiteks kirjutas Postimees, et “Rõngu apostliku-õigeusu kogudus pidas täiskogu koosolekut Tilga kiriklas, millest palju koguduse liikmeid osa võttis. Koosolek jagunes kahte leeri: ühed pooldasid koguduse juhi senist tegevust, teised aga mitte, mispärast koosolijate vahel vaidlused tekkisid. Nimelt oli peetud ‘loterii-allegri’ kirikusse ahjude muretsemiseks. Loteriist saadud summa oli kulutatud muuks otstarbeks täiskogu otsuseta.” (Postimees, 02.04.1932, nr. 76, lk. 4).

1932. aastal tähistas Rõngu Issanda Taevaminemise apostliku õigeusu kogudus 84. aastapäeva. Tolleks ajaks oli kirik seest remonditud. Ajaleht Postimees hinnangul oli Tilga koguduse elu õitsval järjel. 1933. aasta juunis külastas Tilga kirikut ka metropoliit Aleksander Lõuna-Tartumaa apostliku õigeusu kogudustes revideerimisringreisi raames. Metropoliit Aleksander käis ka Tartu vabadussamba avamisel laupäeval 16. septembril 19336.

1933. aastal oli EAÕK Rõngu koguduse ülempreester Theodor Bleive. 1933. aastaks oli Kastolatsi apostliku-õigeusu kogudus jäänud väga väikseks ja oli probleem uue preestri leidmisega ja Kastolatsi kogudus oli samuti Theodor Bleive hoole all7. Hiljem siirdus Theodor Bleive Haapsallu ja oli EAÕK Maria-Magdaleena koguduse õpetaja 1956-19628. Theodor Bleivet meenutakse hea sõnaga ja öeldakse, et “oli oikumeenilise mõtlemisega mees.”. Luteri õpetaja Tiit Salumäe meenutas 2008. aastal, et “kui meie perre kaksikud sündisid, käis ta [Theodor Bleive] meid tervitamas ja kirjutas külalisteraamatusse, et ühe lapse võiks ristida katoliku ja teise ortodoksi kirikusse – et vana vaen kahe kiriku vahel ületada.”

Theodor Bleive tütar Vaina Raamat elab Haapsalus (2010 oli 78-aastane) ja Jüri Bleive Rõngu vallas Korustes.

Theodor Bleive (sündinud 1901 Riias) oli Mihhail Bleive poeg. Õppis 1923-1926 Tartu Ülikoolis, 1927 pühitseti diakoniks ja preestriks. Suri 30.09.1979 Haapsalus, maetud Tartusse Ropka kalmistule.

Mihhail Bleive teine poeg, hilisem helilooja eesti õigeusu kirikumuusika looja Johannes Bleive11 õppis 1930ndatel Tartu kõrgemas muusikakoolis kompositsiooni. Johannesel olid vend Theodor ja õde Sonja12.