Tõnis Pedak

• Tõnis Pedak (14. III 1878 Odiste küla, Võisiku vald, Viljandimaa – 22. I 1955 Pesštššanlag, Karaganda oblast, Kasahhi NSV), talupidaja, poliitikategelane.
• Isa Muraka kõrtsmik, hiljem Pussi talu peremees Soosaare vallas. Õppis kohalikus vallakoolis, Kolga-Jaani kihelkonnakoolis ja Viljandi linnakoolis, oli 1895–1900 kaupmees K. Leihbergi juures õpilane. Tegutses enne Esimest maailmasõda linakaupmehena ning pidas 1900. aastal isalt päritud Pussi talus poodi. Astus detsembris 1918 vabatahtlikult Kolga-Jaani Kaitse Liidu teenistusse, osales Vabadussõjas Sakala Partisanide Pataljonis. Võttis osa paljudest lahingutest Viljandi-, Võru- ja Petserimaal.
• Tegutses iseseisvuse algul Viljandis linakaupmehena, aastast 1924 Pussi talupidajana. Ehitas uue elumaja. Kohast sai üks ümbruskonna eeskujulikumaid majapidamisi, kus oli muude põllumajanduslike seadmete kõrval ka rehepeksumasin. Oli 21. X 1921 kuni 30. V 1923 I Riigikogus Põllumeestkogude asendusliige, 1924. aasta detsembrist Kaitseliidu Sakalamaa Maleva Kolga-Jaani malevkonna Soosaare kompanii pealik ning Kolga-Jaani Piimaühingu juhatuse liige. Osales Isamaaliidu Soosaare osakonna töös. Kuulus Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Viljandi osakonda.
• Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aasta suvel oli uurimise all. Saksa okupatsiooni ajal pidas Pussi talu ning oli tihedates sidemetes eesti rahvuslastega, kes kavatsesid koos Soome luurega rajada Nõukogude okupatsiooni puhuks põrandaaluse võrgu. Arreteeriti 12. XIl 1944, Leningradi rinde Sõjatribunali otsusega mõisteti vangi. Peeti kinni Tallinnas, Leningradi oblasti sisevanglas ja Karaganda oblasti Pestšanlagis. Vabastati 1955, suri Karaganda oblastis Spasski haiglas. Maetud Spasski kalmistule.
• Tema keskmine poeg Endel Pedak teenis vabatahtlikuna Saksa armees ning 1944. aasta sügisel oli admiral Pitka üksuses, kus jäi teadmata kadunuks. Kõige noorem poeg Kalju Pedak oli pärast Teist maailmasõda metsavend ja langes koos kaaslasega lahingus Nõukogude julgeoleku üksuste vastu 1951. aastal oma punkris Soosaare kandis.

Vabadusristi II liik 3. järk (1920).

Ajalooarhiivimaterjalid

• Sünd vkj. 2.3.1878 EELK Kolga-Jaani
• Abielu 15.8.1904
• Abielu EELK Kolga-Jaani
• Tallinna Aadressiraamat 1923 ametiks märgitud: Riigikogu liige
• Riigikogu fotoalbum TÕNIS KRISTJANI p. PEDAK, VR II/3, reamees (1918).
• Foto
• Sündis 14. (vkj. 2.) märtsil 1878 Võisiku vallas Odiste külas Muraka kõrtsi pidaja neljalapselise pere esimese lapsena. Hiljem osteti Soosaare vallas Pussi talu. Abiellus 28. (vkj. 15.) augustil 1904 Kolga-Jaani kirikus Anna Jürjensiga (1886–1918). Sellest abielust kolm last: Eduard (1907–1994), Vilma (1910–?) ja Erna (1913–1916). Abiellus uuesti 12. detsembril 1921 Tallinna Pühavaimu kirikus Helene Kuusmanniga (1900–1965?). Sündis kaks poega: Endel (1923–1944) ja Kalju (1928–1951).
• Omandas hariduse kohalikus vallakoolis, Kolga-Jaani kihelkonnakoolis ja Viljandi linnakoolis ning oli 1895–1900 kaupmees K. Leihbergi juures õpilane.
• Tegutses enne Esimest maailmasõda linakaupmehena ning pidas Pussi talus poodi. Kuna oli 1900. aastal pärinud isalt Pussi talu, siis pääses sõjaväkke mobiliseerimisest.
• Astus detsembris 1918 vabatahtlikult Kolga-Jaani Kaitse Liidu teenistusse. Siirdus koos 50 Kolga-Jaani kaitseliitlasega 7. jaanuaril 1919 Viljandi Vabatahtlikkude Pataljoni ja määrati selle 4. roodu. Juba samal kuul sai väeosa nimeks Viljandi Kaitsepataljon ning mais ristiti see Sakala Partisanide Pataljoniks. Võttis üksusega osa paljudest lahingutest Viljandi-, Võru- ja Petserimaal.
• Reamees Tõnis Pedak pälvis Vabaduse Risti II liigi 3. järgu selle eest, et lahingus Mihhailkina küla piirkonnas 4. aprillil 1919. a. lõi üksi tagasi automaatpüssiga ligi 50-mehelise aheliku. Lisandusid 10 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärk.
• Tegutses iseseisvuse algul Viljandis linakaupmehena. Firma pankrotti mineku järel loobus 1924. aastal ärist ning asus vaid Pussi talu pidama. Ehitas uue elumaja. Kohast sai üks ümbruskonna eeskujulikumaid majapidamisi, kus oli muude põllumajanduslike seadmete kõrval ka rehepeksumasin.
• Oli oktoobrist 1921 kuni maini 1923 I Riigikogus Põllumeeste Kogude asendusliige, 1924. aasta detsembrist Kaitseliidu Sakalamaa Maleva Kolga-Jaani malevkonna Soosaare kompanii pealik ning Kolga-Jaani Piimaühingu juhatuse liige. Osales Isamaaliidu Soosaare osakonna töös. Kuulus VRVÜ Viljandi osakonda, kus oli 1935. aastal juhatuse kandidaat.
• Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aasta suvel oli uurimise all, süüdistatuna uue korra vastaste juttude levitamises, kuid süütõendite puudumisel siiski ei represseeritud.
• Saksa ajal pidas Pussi talu ning oli tihedates sidemetes eesti rahvuslastega, kes kavatsesid koos Soome luurega rajada Nõukogude okupatsiooni puhuks põrandaaluse võrgu. Ühe konspiratiivkorterina oli ette nähtud Pussi talu. Reetmise tagajärjel organisatsioon avastati ja selle liikmed arreteeriti. Leningradi rinde vastuluure organ Smerð arreteeris 12. detsembril 1944 Pussi talus ka Tõnis Pedaku. Leningradi rinde Sõjatribunali otsusega 8. veebruarist 1945 määrati talle 15 aastat vangilaagrit koos viieks aastaks asumisele saatmise ja vara konfiskeerimisega. Peeti kinni Tallinnas, Leningradi oblasti sisevanglas ja Karaganda oblasti Pestðanlagis, kust 1955. aasta algul vabastati. Ta pidi koju naasma, kuid halvenenud tervise tõttu paigutati Spasski haiglasse.
• Tõnis Pedak suri 22. veebruaril 1955 Kasahhi NSV Karaganda oblastis Spasski haiglas. Maetud Spasski kalmistule.
• PEDAK Tõnis, Kristjan, s. 1878 Viljandimaa Võisiku v., eluk. sama, keskh., talunik, arr. 17.11.44, trib. 08.02.45 §58-1a, 58-11, 15+5; Karaganda obl. Pestšanlag, surn. 22.02.55. 1943 värvatud Saksa luure agendiks. Avaldatud uuesti. [15260-E, kart]