Tor Helge Kjellin

http://et.wikipedia.org/wiki/Tor_Helge_Kjellin

Tor Helge Kjellin [tuur h'elje tšell'i:n] (tavaliselt kasutas nime Helge Kjellin) (24. aprill 1885 Stora kil, Kil, Värmland, Rootsi – 17. oktoober 1984 Filipstad, Värmland, Rootsi) oli rootsi kunstiajaloolane ja Tartu Ülikooli esimene kunstiajaloo professor aastatel 1922–1924.

Tartu Ülikooli toimik Saaga EAA.2100.2.353:2

Sisukord [peida] 1 Haridustee ja teadustegevus Rootsis kuni 1922 2 Kunstiajaloo professorina Tartu Ülikoolis 3 Õpilased Tartu Ülikoolis 4 Magistrikraadiga lõpetajad 5 Õpilased Tartu Ülikoolis. Diplomiga lõpetajad 6 Tunnustused 7 Viited

[redigeeri] Haridustee ja teadustegevus Rootsis kuni 1922Tor Helge Kjellin sündis 24. aprillil 1885. aastal Rootsis, Stora Kili külas, Värmlandis, talupidaja Gustav Victor Kjellini ja Maria Josefina Ömani pojana. 1894-1902.a õppis ta Norrmalmi Kõrgemas Ladinakoolis ja asus 1903. aastal tööle Rootsi Kuninglikku Raudteevalitsusse. 1907. aastal astus ta Uppsala Ülikooli, kus õppis teoreetilist filosoofiat, kirjanduse ajalugu ja poeetikat, ülemastmes aga kunstiajalugu ja -teooriat dotsent Johnny Roosvali juures ning lõpetas filosoofiakandidaadi kraadiga 1913. aastal. 1914. aastal jätkas ta õpinguid Lundi Ülikoolis ning kaitses 31. märtsil 1917. aastal Ewert Wrangeli juhendamisel filosoofialitsentsiaadi (lic. phil) kraadi kunstiajaloo ja –teooria erialal. See võimaldas tal samas ülikoolis alustada akadeemilist karjääri kunstiajaloo dotsendina. Juba järgmisel aastal kaitses ta oma doktoritööd 19. sajandi Rootsi portreemaalija Uno Troili loomingu kohta. 1919. aasta oktoobris ja novembris ning 1920. aasta oktoobris oli ta Lundi Ülikooli kunstiajaloo- ja teooria professor. Ülikooliõpingute ajal osales ta paljudel uurimistöödel Gotlandi, Skåne, Upplandi ja Värmlandi kirikutes. Enne Tartusse tulekut töötas ta Malmö muuseumis ja Lundi Kunstimuuseumis ning osales Lundi Ülikooli Kunstimuuseumi näituste koostamisel.

[redigeeri] Kunstiajaloo professorina Tartu Ülikoolis13. juunil 1921. aastal valiti Dr. Phil. Helge Kjellin Tartu Ülikooli Filosoofia-Keeleteaduskonna kunstiajaloo õppetooli professoriks, kuid Tartus asus ta tööle alles 1922.a jaanuaris. 26. jaanuaril pidas T. H. Kjellin Tartu Ülikooli aulas avaloengu: "Die mittelalterliche kirchliche Baukunst des Scandinaviens und ihre auswärtigen Verbindungen" (Skandinaavia keskaegne kiriklik ehituskunst ja selle välismaised sidemed). Sellest avaloengust võib järeldada, et H. Kjellin määratles enda missiooniks Eestis uurida Skandinaavia kunsti mõjusid Läänemere idakalda keskaegsele kunstile.

Enne 1919 kunstiajaloo professuuri Tartu Ülikoolis ei eksisteerinud ja kunstiajalugu oli senini õpetatud klassikalise filogoogia ja -arheoloogia õppetoolides. Eestikeelse rahvusülikooli asutamise nõukogu otsusel loodi Tartus Skandinaavia ülikoolide eeskujul ka "esteetika ja kunstiajaloo õppetool." Kuna Tartu Ülikoolis säilis ka klassikalise filoloogia õppetool, pidi kunstiajaloo professori tegevus sellest eristuma. Professori ülesanded polnud selgelt määratletud ja konkreetse sisu pidi õppetoolile andma valitav professor.

1919.a nähti asutamisnõukogus ette ka erialainstituudi rajamine kunstiajaloo õppetooli juurde. H. Kjellini nägemuses pidi kunstiajaloo seminaris asuma raamatu-, reproduktsioonide ja diapositiivide kogu ning toimuma õppetöö. Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Instituudi (ametlikult Kunstiajaloo Kabinet) asutamisdaatumiks võib lugeda 21. veebruari 1922, kuid tegutsemiseks vajalikud ruumid saadi 1922. a sügisel. Instituudi kogud koosnesid esialgu H. Kjellini isiklikest raamatutest, reprodest ja diapositiividest, mis olid vajalikud õppetöö läbiviimiseks. 1922.a suvel hakkas prof. Kjellin koguma uurimismaterjali Eesti keskaegse arhitektuuri uurimiseks. H. Kjellini eesmärk oli laiahaardeline - 1923.a nimetab ta "Eestimaa Ehitus- ja Kunstimälestiste Kogu," mis peab (ilmselt sarnaste kogude eeskujul Rootsis) koondama kõikvõimalikku pildi-, arhiivi- ja ehitusarheoloogilist materjali Eesti kunsti ja arhitektuurimälestiste kohta. Oma uurimishuvidest lähtuvalt keskendub H. Kjellin Lääne-Eesti ja Saaremaa keskaegsetele kirikutele, kus ta leidis kõige ilmsemaid seoseid Skandinaavia keskaegse kunstiga (eriti Gotlandi kirikutega). 1922.a sügisel kutsub Haridusministeerium professori spetsialistiks lagunemisohus Saaremaa Karja kiriku remonttöödele. Restaureerimise käigus kogub professor suure hulga materjali, mille põhjal avaldab 1928.a pärast Eestist lahkumist monograafia "Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland" (Saaremaa Karja kirik ja selle sidemed Gotlandiga), mis on tema kõige mahukam uurimus Eesti kunsti ajaloost.

H. Kjellin töötas Tartus kokku viis semestrit. 1924. aasta veebruaris esitas ta Tartu Ülikooli valitsusele lahkumisavalduse. Lahkumise põhjuseks olid Tartu Ülikooli kitsad majanduslikud olud, mis ei võimaldanud professori ambitsioonide elluviimist. Põhjuseks võisid olla ka isiklikud pinged ja pidevad lahkarvamused Ülikooli valitsusega. 18. märtsil 1924. aastal vabastas Haridusministeerium professor Kjellini ametist alates sama aasta 1. septembrist.

1924-1926 pidas Tartu Ülikool Kjelliniga läbirääkimisi professorina jätkamiseks, kuid kokkuleppele ei jõutud. Seepeale otsustas Haridusministeerium 1926. a kunstiajaloo professuuri hoopis kaotada, kuid Ülikooli vastuseismisel jõuti kompromisslahenduseni - professuuri ei kaotatud, vaid see jäi vakantseks. Kunstiajaloo Kabinetti ei likvideeritud ja seal jätkasid töötamist Voldemar Vaga ja Helmi Saarmann.

Foto - http://entsyklopeedia.ee/galerii/eesti_portreed1

Källa: http://et.wikipedia.org/wiki/Tor_Helge_Kjellin (tänk på att man kan översätta artikeln till svenska med hjälp av googles översättningsverktyg.)