Virve Osila

OSILA, Virve (a-ni 1967 Reest; 10. XI 1946), luuletaja ja näitekirjanik. Sünd. Kohtla-Järvel kaevuri tütrena, a-ni 1961 õppis Mäetaguse 7-kl. koolis, 1961-62 Tapa 1. keskk-s, 1963-67 Tartu Meditsiinik-s kaugõppijana. Töötas med.-õena Virumaal Kuremäe maahaiglas 1963-66, Haapsalu lastesõimes 1967-69, Läänemaal Martna maahaiglas ja Lähtru raamatukogus 1969-71, Virumaal Mäetaguse ambulatooriumis 1972-75, Mäetaguse lasteaias med-õe ja kasvatajana 1975-81. 1981. a-st II grupi invaliid, pensionär, vabakutseline, elab Mäetagusel.

Esimene luuletus ilmus 1957 "Sädemes", hiljem avaldanud värsse regulaarselt rajoonilehtedes. Ilmunud luulekogud "Mälestuste tuul" (Viljandi 1990), "Valgus valusvaikselt väreleb" (Kohtla-Järve 1991), ["S%C3%BCdameaed" (Kohtla-Järve 1993), "Lootuse luiged" (Viljandi 1994), "Hingelind. Urmas Alenderi mälestuseks" (Viljandi 1995), "Liblikatiibade tuhk" (Haapsalu 1996), "Peotäis päikeseõisi" (Kohtla-Järve 1996, Albu valla A. H. nim. kirjanduspreemia 1998) ja "Elan oma väikest elu" (Jõhvi 1998), lisaks luulebukletid "Kodulaulud" (1996), "Tundelaulud" (1996) ja "Lastelaulud" (1997, kõik Kohtla-Järve). O. luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. O. luulet on tõlgitud vene ja saksa keelde. Rohkesti on O. luulet viisistatud, eriti Urmas Alenderi poolt (kassetina "Hingelind" jm.).]

O. näidendeid on mängitud taidluslavadel: "Kiitus kosjakontorile" (1983; lav. Mäetagusel 1983, Vastse-Kuustes 1986), "Oginski polonees" (1985; lav. Mäetagusel 1987, Moostes 1988, Türil 1988), "Tere, Maria!" (1986, lav. Moostes 1988); "Vanamemme kirsid" (1987, lav. Mäetagusel 1988, Moostes 1989), "Elupilt" (1987; lav. Iisakul 1988, Avinurmes 1991)), "Vigased linnud" (1990, lav. Moostes 1991), "Vari ja valgus" (1990, "Tere, Maria" järg; lav. Moostes 1991). Näidendeis käsitleb O. eesti nüüdisühiskonna, eriti maaelu aktuaalseid probleeme; otsib moondunud inimsaatuste põhjusi, kutsub üles headusele ja inimlikkusele. On kirjutanud ka lastenäidendeid ("Seitse seitsmendast", "Printsessil on igav", "Jõululugu").

B: Maaleht 27. IX 1990 (O. Anton); Koit 4. XII 1990 (K. Pilvistu); N 1991, 2 (V. Vaher); Koit 16. II 1991 (intervjuu); RH 21. IV 1991 (K. Pilvistu)[; Järva Teataja 3. XI 1994 (K. Pilvistu); Meie Kodu 28. XI 1994 (Austraalia, H.K-el); Eesti Pvl 19. IX 1995 (A. Oja); Sl 29. XII 1995 (K. Pilvistu); Pärnu Pm 19. VI 1996 (P. Udikas); Lääne Elu 19. IX 1996 (V. Ansko); Oma Saar 13. XI 1996 (E. Naaber); Pärnu Pm 26. XI 1996 (T. Keeter)].

[S. Nagelmaa; "Eesti Kirjarahva Leksikon", Eesti Raamat, Tallinn, 1995] (Klambrites uuem info "Eesti Kirjanike Leksikonist", ilmunud 2000)

Viide