>Andri, ma avaldan siin foorumis oma seisukohta selles küsimuses esimest >korda. Kas ma ei tohi või?!
Loomulikult võid.
1. "Esiteks mida lugeda samaks nimeks ja mida erinevaks nimeks. Olen nõus, et Ann ja Anu on teatud mõttes erinevad nimed, aga näiteks Hans ja Johann on teatud mõttes üks ja seesama nimi. Sellest küsimuski."
Vastuse annab nimepraktika Eesti alal. Näiteks nime muutumine seoses uue kirjaviisi juurdumisega, mis kajastub sama inimese nime muutumises XIX lõpu ja XX saj. alguse kirikuraamatuis. Johann ja Hans võivad ju pärineda ürgsest samast algnimest, kuid siin käsitleti neid vähemalt eestlaste puhul erinevate nimedena, neid pandi sama pere üheaegselt elavatele lastele jne. Hans on selline mugavusnimi (on ühesugune igas keeles ja kirjaviisis), mille normeerimise vajadust üleüldse pole. Johannist Hansu tegemine on tagasipööramatu toiming, selleks puudub siinset nimepraktikat arvestades igasugune alus. Kui üldse, siis Johanni võib Juhaniks normeerida. Minu praktikas on Jaanist peale saksastumist Johann saanud, aga see on juba nimevahetus ja hoopis teine asi (ja kajastub Geni põhinimes kujul Jaan -> Johann).
2. "Kus ja millisest sündmusest jookseb see piir, keda normeeritakse ja miks just seal see piir on?"
Piir on vana kirjaviisi asendumine uuega, mille läbi said nimede kirjapildid häälduspärase kuju. Sellega ei muutunud nime hääldamine. Kuna uut kirjaviisi ei kehtestatud ukaasiga ega päevapealt, siis on see üleminek igal pool erinev (kirikuraamatus sõltus kirikuõpetaja isikust, mõni vbolla kirjutas nimesid harjumispäraselt edasi, ehkki ilmalikes dokumentides olid nimed juba häälduspärasele kujule viidud) ja ka järk-järguline.
3. "Mis asi on vana kirjaviisi moonutus."
Vana kirjaviis ise ongi moonutus.
4. "Kus on need normaliseerimise reeglid ja kes on kompetentne need välja mõtlema, mille järgi tekib peale normeerimist üks ja seesama nimekuju."
Seda on teinud keeleteadlased.
http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_48_pdf/vana_kirjakeel.pdf
5. "Mõnedele minu küsimusepüstitustele vist jätsid teadlikult reageerimata, aga jumal nendega."
Nimemuutused seoses sotsiaalse staatuse muutumisega ei puutu normeerimisse. Ma ei näe midagi muud, millele vastamata jäi.
6. "Sest peres erinevatel lastel võis olla nimeks Ano, An, Ann, Anna, Anno; Rööt, Röth, Ruth, Reet, Gröth jne."
a) Ano/Anno ja An/Ann on erinevad nimed ja jätame Anna hetkeks kõrvale, see on ka erinev nimi, aga tuli käibesse teist teed pidi.
b) See et ühes peres elasid samaaegselt ühe ja sama isa ja ema lapsed Anu ja Ann, on väga julge väide, mida sul ei ole õnnestunud tõestada. Juhuslik kirjaviga ei loe!
c) Sama kehtib ka ülejäänud Krõõtade/Rõõtade viisiku kohta. Näidet palun!
Ma heameelega tutvuks ühe teise vestleja väitega, et peresse sündisid aariaastase vahega Rõõt ja Reet, õieti selle üksikasjadega - kas esimene Rõõt oli teise sündides elus, kas nad olid samade vanemate lapsed jne. Nime taaskasutus peale esmakandja surma on üsna tavapärane nähtus.
"Milleks teha tühja koha peal revolutsiooni. Mis tingib vajaduse, et absoluutselt kõik tuleb rangelt reglementeerida ja eksijaid korrale kutsuda või isegi karistada?"
Kus sa neid karistajaid näed? :)
Mu ainus püüd on panna inimesed mõtlema nimede üle, selle üle, miks tema esiema nimeks kirjutati Marry ja mida see tegelikult tähendab.
