August Saks

• Sündinud v.k.j. 27.3 ja ristitud 4.4. 1906 aastal, kanne nr.96 Oudova luteri kiriku maakoguduse 1906a meetrikas.

9 .aprillil 1906. aastal sündis Jaan ja Liisa Saksal poeg, kes sai nimeks August. Paik ja koht, mis sai Augusti armastatud lapsepõlvekoduks asus Leningradi oblastis, Oudova rajoonis, Sadobenja asulas, Saporbje talu. August oli oma vanemate viimane laps. Teda olid ennetanud kolm õde ja üks vend . Vanem õde Emilie 19 aastane oli vanematekodust lahkunud. Õde Rosalie oli 17 aastane, vend Karl oli 14 aastane ja Anni oli 10 aastane.August oli ristitud. Üheks ristiisaks oli õe Emilie mees August Sild. 1908.aastal haigestus August rõugetaudi. August paranes, kuid näole jäid rõugearmid. Ka teised lapsed haigestusid, kuid nemad olid vaktsineeritud ja põdesid haigust kergemini .  1911. aastal kui August on viie aastane alustas Ta kirjatarkuse tundmaõppimisega. Selles tegevuses aitas Teda ema Liisa. Enne õpeta lugema siis kirjutama. Põhiliselt õpiti piiblist. August tahtis loetu põhjal olla ka hea poiss oma isale ja emale.  1911 . aastal saabus Augusti ellu kurb sündmus. Ühel õhtul tulid tallu võõrad. Üks noormees hoidis õe Rosalie käest kinni. August oli õe kõrval ja ei lubanud õde võõrastele. Pulmad tulid pidulikud. Järgmisel hommikul kui August ärkas õde Rosaliet enam ei olnud. Nüüd muutus August emale lemmiklapseks.Peale õe Rosalie abiellumist soovisid õde Emilie ja abikaasa August väikest Augustit kasulapseks. Neil omal lapsi ei olnud. August oligi mõned nädalad nende juures. Koduigatsus oli suur ning tuli siis koju tagasi. 1912.aasta külast paarikümne kilomeetri kaugusel oli Evangeeliumi Kristlaste kogudus. Usu kuulutajad käisid peredes ja soovitasid muuta usku. Saks peres vestles kuulutaja põhiliselt esialgu emaga. Kuulutajad laulsid ja kõnelesid usust. Kõige esimesena astus usklikuks ema Liisa. Isa ei suhtunud uude usku vaenulikult. Peagi astus ka Tema usklikuks. Nüüd oli juba majas kaks usklikku, ema ja isa.20 aastane vanem vend Karl Ta oli igati eeskujulik noormees. Peale leeris käimist hakkas Ta lähenema ilmalikule elule. Ta käis pidudel, kuid ei suitsetanud ega tarvitanud alkoholi. Ta oli aktiivne poiss. Usukuulutajaid Te ei sallinud arvates, et tema ohvriteks on langenud isa ja ema. August ja ema Liisa palvetasid, et ka Karl saaks õndsaks. Vanem vend Karl haigestus raskesti. Siis otsustas vend Karl pöörduda jumala poole. Jumal kinkis talle tervise ja Vend Karl täitis oma lubaduse. Karl astus usklikuks. See oli perekonnas kui ka ümbruskonnas suursündmus. Evangeeliumi Kristlased organiseerisid kooli. Ka õde Anna läks sinna ja sai usklikuks äratatud.Teine õde Rosalie ja vanem õde Emilie koos abikaasaga said ka usklikeks ja astusid Saborhvka Evangeeliumi Kristlased Organisatsiooni. Peagi puhkes suurem ärkamine ümbruskonnas ja ruumid jäid väikeseks ning ei mahutanud kokkutulnuid. Kohaliku kiriku pastor nägi selles tegevuses ohtu ja manitses kirikuliikmeid mitte minema lahkusuliste koosolekutele. 1912. aastal kui August sai kuue aastaseks usaldati Tema hooleks saed. Tema pidi neid karjatama. See märkis Tema elus uue ajajärgu algust. Samal ajal tuli abistada ema ka tubastes tegevustes. August osaks lugeda ja kirjutada ning ka laulda. Eriti meeldis “Kristlik Perekonnaleht” lisana oli kaasas ka lasteleht. Vend Karl oli muutunud leegitseva südamega jumalariigi tööliseks. Ka saksade kodus otsustati hakata korraldama palvetunde ja koosolekuid. Ehitati ringi elamu. Suur ruum mahutas ca 100 inimest. Kokku koos teiste tubadega 150 inimest. Usuvend Jaan Steinbah õpetas õele Annile ja Augustile kitarri mängimist. 1914 aasta. Selline kuldne ja kaunis elu ei saanud kaua kesta. Suvel levis välkkirre teade I- maailmasõja puhkemisest ja kõik kutsutakse lipu alla. Juulikuus 1914. aastal läksid sõtta õe Anni mees ja vend Karl. Karl saadeti raudtee ehitustöödele. Õemees sattus aga rindele ja Saksamaale sõjavangi. Kodumaal aga hakkasid puhuma revolutsiooni tuuled. Vahetusid valitsused.Õe Anni mees ilmus sõja lõppedes koju ja lõpuks jõudis koju ka Karl. Sõja järel hakkas levima külas Hispaania gripp. See nõudis külas pajude inimeste elud. Haigestus ka August ja õde Anni. Mõlemad said terveks. Soikunud jumalariigi tegevus taastus jälle. Talus hakati jälle koosolekuid korraldama. Teenisid kohaliku usuvennad/talumehed. Nende seas ka õe Rosalie abikaasa Oskar Sild. Jumalasõna käisid kuulutamas ka usuvennad Eestist ja Soomest. Rahvast oli nii palju, et ruumid ei mahutanudki kõiki ära. Suvel peeti koosolekuid väljas. Palju käis ka uudistajaid, et näha, mida palvevennad räägivad. Ka oli kordi kui püüti koosolekuid segada.Esimene kool kuhu August asus oli kodukool. See oli kohalike elanike poolt rajatud ja tegutses ühe venna talu ruumides. Juhatajaks oli usklik naisõpetaja Tallinnast. Koolis oli kaksteist õpilast. Õppeaineteks olid vene -, eesti-, ja saksa keel, matemaatika, ajalugu, piiblilugu vana- ja uus Testament. Varsti aga see kool võimude korraldusel suleti. August läks siis külakooli, mis asus kodust paari kilomeetri kaugusel. August õppis hästi, mida teised panid isegi pahaks.1916 .aasta August oli kümne aastane siis usaldati Tema hooleks loomad, Temast sai kutseline karjane. Magada sai üpris vähe. Loomad aeti välja koos päikesetõusuga. Lõunavaheajal kui kari kodus oli rakendas ema mind kodutöödele aeda kitkuma ja loomadele rohtu varuma. Karjasel oli üks puhkepäev ja seda aega võis kasutada oma äranägemisel. Augusti suvine karjuseelu oli muutunud suve tüütavaks ja raskeks. Vaba aja kulutas August laulmisele ning sipelgate ja putukate elu uurimisele.1918. aasta. Augustit, karjas tulles tabas äike kaunis lähedalt. Ta kukkus pikali ja kui ärkas oli kõik ümbrus udune. Augusti rõõm oli suur, et on elus. See pidi olema olnud jumala tahe. Karjas olles luges August Piiblit ja teisi usuraamatuid. Usuvennad ja usuõed kohtlesid Augustit hästi ja Teda hüüti “pisike vend”. Augustil tekkis soov kaasa aidata teisi usutöös. Augustile kingiti viiul ja ta õppis sellel mängima. Õde Anni õppis kitarrimängu. Nüüd istuti laua ääres ja mängiti ja lauldi koos. August kirjutas kirju koolivendadele ning agiteeris neid usku. Neile oli see arusaamatu kuna nad olid ärkamata ja usule pimedad. Saksa pere õhtud kujunesid muusika- ja lauluõhtuteks. Vanem vend Karl mängis, kannelt, August viiulit ja õde Anni kitarri. Noote ja laulude sõnu saadi teistelt kogudustelt Leningradist ja Tallinnast. Selliste võimaluste juures tekkis peagi väike segakoor. Juhiks oli keegi usuvend. Hiljem aga õe Rosalie mees Oskar Sild. Õemees oli selleks ajaks juba püstitanud uue elamu suure saaliga, kuhu mahtus 300 inimest. Koguduse töös puhusid kevadised ärkamistuuled. August soovis ka saada usklikuks, kuid usuvennad soovitasid Tal veel oodata. Olevat selle sammu jaoks veel liiga noor.  Esitatud oli läbilõige August Saks mälestused 1968.a. aegadest 1912 – 1924.a peatükk “Elust koolis, kodus ja koguduses. Oli tulnud aeg kui August pidi astuma kõrgema klassidega kooli. Kool asus kodust kuue kilomeetri kaugusel. Kooli juures oli internaat ja sinna ka August läks. Ema Liisa andis Augustile kodust kaasa Testamendi ja ütles: “Kallis laps, ära unusta Jeesust, keda Sa oled leidnud. Loe vabal ajal pühakirja, ära unusta jumalat palumast , samuti ära tee vallatust”. August püüdis elada nii nagu ema oli soovitanud. Tantsimise õhtud ei meeldinud, Ta põgenes sealt eemale. August ei julgenud lugeda Testamenti ega palvetada kartes teiste õpilaste pilkeid. Kodus käies palvetas koos isa ja emaga. See ei suutnud taastada aga vigastatud vahekorda Jumalaga. Koolis õppis August kaks talve. Selle aja jooksul oli augusti hingeelu kõvasti alla käinud. August elas vastupidist elu oma palvesoovidele. 1921. aasta. August loobub edasiõppimisest ja asus kodus täie tõsidusega tööle. August oli lõpetanud seitse klassi. Kodu läheduses usklikke noori ei olnud. Ka August hakkas usust eemalduma. Usklikud vanemad olid selle pärast väga mures, seda eriti ema Liisa. Selle tõttu kasvas ka vaen vanemate vastu, eriti ema Liisa vastu. August liitus külanoortega. 1923 aasta. Haigestub ja sureb 29.11. 1923.a Augusti vanem õde Emilie. See oli Saks peres kurvastav sündmus. 1924. aasta. Abiellub Anni kohaliku usklikust noormehega. Anni lahkub isakodust. Koju jäävad August, isa Jaan, ema Liisa ja vanem vend Karl. Kodune vaimulik elu ning eeskujulik elu muutuma. Tekkivad lahkhelid ja sekeldused. August loobub palvetamisest, Asemale tulid ilmalikud asjad. 1925.aasta. Augustil tekkib tunne, et peab minema kiriklikku leeri. Ta õppis selgeks kiriklikud käsud ja nõuded. August teatas ka oma kavatsustest ema Liisale, kellele see põrmugi ei meeldinud. Lõpuks võttis ema asja kui paratamatust. Lasi teha uue ülikonna ja kõik muud manused. Juba enne leeri käis August külas tantsupidudel . Algul Augustit ei võetud omaks. Arvati, et usklikud on Teda sinna saatnud nuhkima. Peagi võeti August oma agara iseloomu pärast omaks. Tütarlapsed olid agarad Augustit tantsima õpetama. See ei saanud jääda märkamata teistele usklikele. Augusti vanemaid noomiti selle pärast. Kõige rohkem tegi see hingepiina ema Liisale. Leer toimus juuni kuus 1925. aastal.Leeris oli 70 leerilast ja see kestis kaks nädalat. Leeri lõpetuse ei tulnud ükski Saks pere liige ega ka sugulane, kuna nad oli baptistid ja kuulusid teise usku. August süüdistas neid hoolimatus suhtumises Tema isikusse. Peale leeri toimusid pühapäeviti taludes peod, tantsud ja joomingud. August ei võtnud enam osa kodustest palvustest. Ema Liisa noomis ja valas pisaraid, kuid need süvendasid veelgi Augustis vaenu ja viha. Armsa ema soovid teda tagasi võita usule oli määratud tuule kätte. Augusti ööd kulusid hulkumisele ja lõbustustele. Raske põllutöö nõudis täit jõudu, Seda aga enam Augustil ei olnud. Töö produktiivsus käis kõvasti alla. Raha oli augusti napilt. Ainult vanemate antud taskuraha, kuna elamine oli prii. Et saada lisaraha tuli seda teha vanemate seljataga. Sellest aga tekkisid tõsised tülid.Augustil tekkisid enesetapu mõtted. Kui august öiselt pidudelt tuli oli uks alti seestpoolt riivis. Minu koputamise peale tuli ema Liisa alati ust avama. Vahest oli ta tüdinud ja mainis” Las külmetab ukse taga, küll siis mõistus pähe tuleb.” 1925. aastal abiellub vend Karl ühe uskliku tütarlapsega. Pulmad peeti isatalus vaimulikult. Augusti lõpus elu sigitas ikka ja jääle uusi pahandusi kodutalus. Lõpuks tüdines ka isa Jaan. Vastu oma parimat tahtmist otsustas Ta Augustile seaduse alusel määrata 1/3 talu varandusest. Sõlmiti leping ja August alustas vanema venna Karl abiga uue elamu ja kõrvalhoonete püstitamist. Ehitustöödega lootsime valmis saada 1928 aasta sügiseks . Vahele astus aga ootamatus. August kutsuti sõjaväkke. 1928 aasta. Oktoobris tuligi Augustile kutse sõjaväkke. Isa poolt antud vara, elamu ja kõrvalhoone jättis August vend Karl hoolde. Sõlmiti ka leping, et asi oleks selge. Ema oli mures ja manitses Augustit, ning soovis, et Ta ei unustaks palveid ega ka jumalat. Ta viimane ja suurim mure oli, et august ei hukkuks. Kumbki neist ei teadnud, et see jäi ema Liisale oma poja viimaseks nägemiseks. (ema Liisa jäi hiljem pimedaks).August määrati Leningradi Sidepolgu kooli. Leningradis elas ka õe Anni mehe õde, kellega koos külastati sealset Baptistide kogudust. Sõjaväes olles sai august võimaluse mina õppima kursustele. Peale kursuse lõpetamist astus august Leningradi Energotehnikumi. Enne õppima asumist Käis august ka kodukohas vanematel külas. Vanemad võtsid Augustit suure rõõmuga vastu. Ema Liisa tuletas Augustile meelde, et August pöörduks Issanda juurde tagasi. Kodukülas käies realiseeris August oma vara. Esialgu elas August Leningradis ühiselamus. Varsti sai aga omale eraldi väikese toakese. Siis tuli Augusti ellu uus etapp. Muutuste ja mureaeg kaugete tagajärgedega. Neiu kodukülast oli siirdunud kodukülast Leningradi elama. August abiellus 24. 12. 1931 aastal. Neiu talus elati ilmalike kommete järgi kuigi vormiliselt oldi usklikud ning sellepärast olid vastu nii vanemad kui ka sugulased. Esimesed kuus aastata elati koos vabalt. Siis lasime oma ühiselu seaduslikult vormistada. 1932. aasta novembri kuus sündis tütar.Peres oli tülid ja lahkhelid, milleseki ei saavutatud kokkulepet. 1931 . aasta August sai teate, et Siberist, et seal oli surnud Tema armas õde Rosalie 1930 aastal. Rosalie oli siis 42 aastat vana.Rosalie ja Osaks olid sinna ümber asustatud.Nende lapsed Linda ja Olga olid jäetud õe Anni hoolde. Poeg Leonhard – Johannes sild elas Leningradis. Sinna ilmus vabanedes ka õemees Oskar Sild. August õppis hästi ja kolme poole aasta pärast lõpetas tehnikumi. elektrotehnikuna.Tööle suunati Leningradi elektrijaama. Töötamine kestis seal paar aastat.1934 – 1938 aasta. Isikukultuse aeg. Paljud head tuttavad langesid salakaebuste ohvriteks ja nad hukkusid1938. aasta August asub tööle ühte tehasesse, kus töötab paar aastat juhtivatel kohtadel. Toime tuli hästi ja Temast peeti lugu.Kodu oli aga Augustile piinarikas paik. Lahkhelid ja pahandused aina paisusid. Selline elu oli rikkunud närvisüsteemi. Haigestusin kollatõppe, naine grippi ja tütar sarlakitesse. August proovis pöörduda tagasi jumala juurde, kuid ilmaliku elu ahvatlused oli võluvamad. 1939. aasta Enne Suurt isamaa sõda kasutas August juhust ja sõitis kodukülla. Nüüd leidis ta eest tühja talu. Vend Karl oli valekaebuse tõttu vahistatud. Abikaasa koos lastega läinud oma vanemate juurde. Vanemad olid otsinud omale uue elamise teises külas. Ema Liisa oli täiesti pime. Augusti tulek valmistas vanematele suurt rõõmu. Keset ilusat suveaega tuli teade, et alanud on teine Maailmasõda. Peerelu oli normaliseerud ja August töötas 22 km. kaugusel Leningradist tellisetehases. Seal oli Augustil tuba + korter Leningradis. Sõda arenes tohutu kiirusega. August töötas Leningradis valitsusasutuses elektrimontöörina. Inimesed surid massiliselt alatoitlustuse all. Tuli teha kõiki töid kaasarvatud kojamehe töö.Eriti raskeks kujunesid 1941 aasta viimased kuud ja lausa rängaks 1942 aasta.August sai päevas 250 grammi leiba ja abikaasa + laps 250 grammi. August ootas kutset sõjaväkke, kuid see ei tulnud. Ta arvas, et parem on hukkuda sõjaväljal kui surra nälga. August läks sõtta vabatahtlikuna. 7. veebruaril 1942 aastal . Lahkus Ta oma perekonnast. Nad tuli jätta saatuse hooleks.15. veebruaril 1942 . aastal . Hakati minema ettenähtud raudteejaama. Seal paigutati sõdurid vagunitesse. 40 inimest igasse. Sõit Uraali kestis üle kahe nädala. Jõuti Sverdlovski oblastisse Ellnaski jaama lähedal paiknevasse talvelaagrisse. August ja teised kõhutõbe põdevad paigutati erilisse onni, kus oli arstlik järelevalve. 10 päeva pärast viidi August paranejate roodu. Süda oli saanud kannatad ja August tunnistati teise järgu rivituks, võib teenida ohvitserina tagalas .August sai teate, et abikaasa ja tütar oli evakueeritud Leningradist Kasahstani Džambuli oblastisse. Viimaseks peatuseks Merke linna lähedane suhkrukasvatuse sovhoos. Seal olid ka abikaasa vanemad ja kaks õde.Peale haigusest paranemist anti Augustile puhkust ja Ta sõitis oma perekonda külastama.Oma sõjaväes viibimise ajal kuulus August reservohvitseride koosseisu. August õpetas välja noorsõdureid lahingutesse minekuks.Peale Leningradi blokaadi lõppu ja sakslaste lüüsaamist. Saadeti august tagalast Eesti piiri juurde. Augustile omistati leitnandi aukraad. Peale Eesti vabastamist hakati Kloogal korraldama, et Eesti Korpust saata vabastama Lätimaad. Komisjon tunnistas Augusti rivikõlbulikuks ja Ta määrati 921 laskurpolgu staabi siderühma komandöriks. Ettevalmistud toimus 1944 aasta talvel. Veebruar 1945 - mai 1945. aasta. Koostati ešelonid ja kogu Eesti korpus saadeti Kuramaale. Veebruari lõpus jõuti Leedumaale. Seal seati väeüksused lahingukorda, et hävitada vaenlane. Sakslased olid sissepiiratud nn. “Kura kottis” (lahingute kirjeldus A. Saks mälestused dokumendis. 1945 – 1946 aasta . Peale lahingute ja sõja lõppu paigutati väeosa Aegviidu – Jäneda vahele. Ehitati talvelaager. Sealaelati 1945 .a talvest kui 1946 aasta suveni . 1946 aastal likvideeriti koondis.August vabanes sõdurisinelist juuli kuus 1946. aastalAugust tänu jumalale oli pääsenud Suurest isamaasõjast .Peale vabanemist hakkas August elama ilmalikku elu. Ta suitsetas ja tarvitas alkoholi – elas tühjale – tühjale.Augustile kiu ohvitserile anti raha uue elu alustamiseks ja sõja ajal saamata jäänud puhkuse kompensatsioon. August jõi end purju ja lasi raha ära varastada. 1946.aastal sõitis August oma perekonnale järele, et tuua nad Eestisse.

1946.aasta detsembris jõudiski pere  Eestisse.August sai töökoha Tallinna Elektrijaama koos korteriga. Aineline olukord oli väga kehv ja kõigest oli puudus.17. mail 1947. aastal  saatis August oma pere õe Rosalie mehe Oskar Sild poole Viljandimaale. Üheks põhjuseks olid ka jällegi lahkhelid perekonnas. Abikaasa keeldus Viljandimaalt ära tulemast. Üheks põhjuseks oli ka see, et oli leitud uus mees. Augusti hooleks jäi tütar, keda Ta püüüdis koolitada.Abielu lahutati 1949. aastal.  Kohus mõistis tütre Augustile. August tutvus peagi ühe naisega, kelle mees oli sõjas surma saanud ja Ta kasvatas kümneaastast poega. August pidas seda naist vääriliseks elukaaslaseks.  1950 aastal August abiellus Hildaga (1914 - ) Nende elu klappis igati. Elati ilmalikku elu Kodust elu kippusid rikkuma, mis tekkisid seoses Augusti tütrega ja Augusti alkoholi tarvitamisega.  Abikaasa talus seda vaikides. 1951 aasta Augusti  pere juurde Tallinna tuli tagasi tütar, kes oli läinud ema juurde 1949 aastal. August oli kogu aeg kirjavahetutes oma venna Karlaga ja teiste sugulastega.1952 aastal tuleb Tallinna vend Karl poeg Oskar Saks. Seejärel ka vend Karl  mõlemad tütred.1953 aasta august sõidab oma tööpuhkuse ajal külla õele Annile ja käis ka oma ema haual. August käis ka oma kodukohas, mis oli aga tundmatuseni muutunud. 1954 aastal ilmub ka tallinna vend Karl oma abikaasaga. Nüüd on osa Augusti armsatest sugulastest Tallinnas. See oli Augusti elus suur üllatuste aeg. 1955. aastal augusti kuul otsustab August minna usuvend Cengo jutule, uurimaks kuidas saaks koguduse liikmeks ja astuda usku. Koju jõudes ütles August abikaasale, et nüüdsest Ta enam Temaga teatrisse ja kinno ei tule. Abikaasa vastas: “Kuhu poole lähed Sina sinna lähen ka  mina.”  August püüdis ka usku pöörata oma sugulasi kuid see ei leidnud vastukaja. Öeldi viisakalt ära.1956 aasta suvel tulevad Tallinna külla õde anni ja õemees.   4. septembril 1956 a. saavad August ja Hilda kutse ilmuda Oleviste koguduse nõukogu istungile. Saavad teda, et nende sooviavaldused on rahuldatud. 1957. aasta August saab tuusiku Läti sanatooriumi. Peale puhkus otsustati koos vend Karlaga sõita Pihkvasse külla õele Annile. Kohtumine oli väga südamlik. Külastati ka ema kalmu. Külastati ka oma kodukohta. 1958.aastal  August haigestub ja sattub haiglasse. Terveneb tänu jumalale ja palvetele. 4. jaanuaril 1965. aasta viiakse August haiglasse neerukivid.  20 veebruaril pääseb August  kodusele ravile. 30 märtsi l läheb tööle. 8. oktoobril 1965. aasta. Jälle neerud haiged. 10 11.1965.aastal  võetakse August haiglasse. 16.11. 1965 a. operatsioon. August lahkus haiglast 15.122.1965.a.   Aasta lõpus läheb August tööle. 27. mail 1966 aastal siirdub August pensionile

Väljavõtte koostas August Saks "Mälestuse1968.a" põhjal Benno Sild 2014 a.

• https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-10... lk 744 (743)

SAKS, August, Jaan m Venemaa eestlane, s. 27.03.06 Peterburi kub, eluk. Leningrad Vassili saar, 3.liin nr.24-7, keskh., elektriinsener, Trust "Nežilovo Fond". 1942 Eesti korpus, 1. laskurpolk, siderühma komandör. [ERAF kart. 23; ERAF kart. 6-3]. [ru].

• http://all-gdov.ru/?p=5711 Эстонцы Гдовского уезда
• Сакс Август Иванович 1906г.р. Звание: мл. лейтенант в РККА с 07.02.1942 года Место призыва: Василеостровский РВК, Ленинградская обл., г. Ленинград, Василеостровский р-н Место службы: 917 сп 249 сд Дата подвига: 22.03.1945-23.03.1945 Орден Красной Звезды http://podvignaroda.ru/

Сакс Август Иванович Год рождения: __.__.1906 гв. лейтенант в РККА с __.__.1942 года место рождения: Ленинградская обл., Гдовский р-н № записи: 1001739019 Перечень наград 1
128/н 20.05.1945 Орден Красной Звезды http://podvignaroda.ru/

ОПИСАНИЕ ПОДВИГА: 22 марта 1945 года, действуя в составе 1 батальона 921 СКЗп в должности командира взвода связи тов. Сакс А.И. проявил себя мужественным и храбрым командиром. Батальон вёл бои левее мызы Каулаци (Курляндия, Латв.ССР), за железной дорогой. Пехота противника совместно с танками пыталась обойти батальон с флангов и взять в кольцо. Для этого противник в ночь на 23 марта 1945 г. предпринял 7 контратак. Мужественно отражая контратаки, тов. Сакс в ходе боя уничтожил из автомата до 10 солдат противника. Несмотря на создавшуюся тяжёлую обстановку для батальона, тов. Сакс на протяжении всего боя обеспечил непрерывную связь.

• https://pamyat-naroda.ru/heroes/podvig-chelovek_nagrazhdenie4408039... Сакс Август Иванович мл. лейтенант В архив Дата рождения __.__.1906 Место рождения Ленинградская обл., Гдовский р-н Место призыва Василеостровский РВК, Ленинградская обл., г. Ленинград, Василеостровский р-н Посмотреть на карте Воинская часть 917 сп 249 сд ( 917 сп, 249 сд ) Дата поступления на службу 07.02.1942 Кто наградил 249 сд ( 917 сп, 249 сд ) Наименование награды Орден Красной Звезды Даты подвига 22.03.1945-23.03.1945 Номер фонда ист. информации 33 Номер описи ист. информации 690306 Номер дела ист. информации 3229 Архив ЦАМО
• https://pamyat-naroda.ru/heroes/podvig-chelovek_nagrazhdenie4408039... Sõjatee maakaardil, kliki vene keeles БОЕВОЙ ПУТЬ

Haud https://www.kalmistud.ee/haudi?action=kaart&kalmistu=209&o=356158