Carl Julius Albert von Paucker

Carl Julius Albert Paucker (vene Карл Юлиус Паукер; 22. aprill 1798 Simuna pastoraat – vkj 22. november 1856 Tallinn) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane, arheograaf ja genealoog.

Ta õppis 1815–1817 Tartu Ülikoolis õigusteadust, seejärel Göttingenis, Jenas, Bonnis ja Heidelbergis. Göttingenis ja Jenas sai õigusteaduse ja filosoofia doktorikraadid, töötas Tallinnas advokaadina, 1819 Virumaa ja Järvamaa meeskohtu sekretärina, ning 1820–1821 Toomkooli inspektorina Tallinnas. Seejärel töötas maanõunik Johann von Grünewaldti juures ja oli 1840–1856 Eestimaa kubermangu prokurör.

Ta kuulus noorte haritlaste ühendusse Fraternitas Revaliensis ja tema juhtimisel loodi 1825. aastal Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu (Estländische Allgemeine Öffentliche Bibliothek), ning 1842 ka baltisakslastest liikmeskonnaga Eestimaa Kirjanduse Ühing, mille asepresidendiks oli ta kuni surmani. Samuti oli ta Eestimaa Provintsiaalmuuseumi asutamisele alusepanija ja sealne konservaator ehk varahoidja.

Ta avaldas teoseid Eesti ajaloo, õigusteaduse, genealoogia ja mõisate kohta.

1854 sai ta 35. aastase teenistuse eest Püha Vladimiri ordeni 4. klassi kavaleriks.

• https://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Julius_Albert_Paucker
• Carl Julius Albert Paucker, ka esimene kodu-uurimise organiseerija Tallinnas on maetud Tallinna Kopli kalmistule http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Kopli_kalmistule_maetud
• https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=74311
• https://bbld.de/0000000109048324