Eduard Adolf Bach

• Vabadusrist I/3
• Ohvitseride andmekogu
• Saaga ERA.4996.1.285:90?1637,1694,1184,674,0

EDUARD ADOLF (sünd EDUARD ADOLPH) MIHKLI (sünd MICHEL) p BACH, VR I/3, kolonel (1935).

VR I/3, nr 336/12.05.1920 “Kindralstaabi Walitsuse Topograafia osakonna ülemale, alampolkownik Eduard Mihkeli p Bach’ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis [ta oli] ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös”.

Sündis 19. (vkj 7.) jaanuaril 1881 Pärnumaa Vändra kihelkonna Käru valla Lõuka talus. Elas nooruses Laimetsa mõisa Tagametsa talus. Abiellus 27. novembril 1914 Irkutskis Olga Bõkovaga (1892–?). Lapsed: Mihkel (1916), Helene (1924) ja Valentina (1929). Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis, Pihkva maamõõdukoolis jaPeterburi sõjaväe topograafiakoolis 1902–1904, mille lõpetamisel ülendati alamleitnandiks. Töötas Sõjaväe Topograafide Korpuse topograafina Soomes ja Peterburi kubermangus 1905–1906, 1906 Hiinas ning Riias. Alates 1907. aastast topograaf Irkutski sõjaväeringkonna staabi topograafia osakonnas, kus oli periooditi aastatel 1912–14 välitöödel Mongoolias. Esimeses maailmasõjas oli 169. jalaväepolgu rooduülem ja XIII armee staabi käsundusohvitser 1914–1918. Sai lahingus Grodno juures peast haavata 10. veebruaril 1915. Pälvis tsaariväes teenides Stanislavi 2. ja 3. järgu, Anna 2. ja 3. järgu ning Vladimiri 4. järgu ordenid.

Vabadussõjas osales 2. detsembrist 1918 Operatiivstaabi topograafia jaoskonna ülemana, Korraldusvalitsuse topograafia osakonna ülem aprillist 1919 kuni oktoobrini 1920, ühtlasi Sõjakooli topograafia õppejõud. Vabaduse Ristile lisandusid 50 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärk. Osales veebruarist 1920 kuni detsembrini 1921 Eesti-Vene piirikomisjoni töös Eesti delegatsiooni esimehena. Järgnevalt Kindralstaabi Valitsuse topo-hüdrograafia osakonna kartograafia ülem oktoobrist 1920, alates märtsist 1923 Kindralstaabi IV osakonna topograafia ja kartograafia osakonna ülem, juunist 1929 Kaitsevägede Staabi topo-hüdrograafia osakonna topograafia jaoskonna ülem ning juunist 1934 kuni maini 1935 täitis ajutiselt topohüdrograafia osakonna ülema kohuseid. Oli seejärel juhtide reservis oktoobrini 1935, kui lahkus sõjaväeteenistusest. Kuulus 1923–1935 Riigi Trükikoja nõukogusse. Oli Eesti Geodeetide Ühingu asutaja ja pikka aega juhatuse liige. Kuulus VRVÜ Tallinna osakonda.

Päris juulis 1932 Viljandimaa Imavere vallas asuva Laimetsa mõisast eraldatud 201-hektarilise Tagametsa talu, mida aastaid olid pidanud rentnikud. Tõenäoselt just talu müügist saadud raha eest soetas Tallinnasse Paldiski maanteele kinnistu. Elas pärast sõjaväest lahkumist Tallinnas. Eduard-Adolf Bach suri 9. mail 1942 Tallinnas närvihaiglas peaaju kasvaja tõttu. Maetud Käru kalmistule.

EELK Vändra-Käru koguduse sünnikanne nr 3/1881; Tallinna linna per reg 23: 546; Tallinna linna surmaakt nr 1565/1942; ERA, f. 495, n. 7, s. 256; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 29; EAA, f. 2110, n. 1, s. 2273; EAA, f. 2486, n. 3, s. 2327; EVK 1935: 90; Sõdur 1931, nr 3/4: 81; Sakala 1933, nr 26: 7.

Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...