Emma-Margareta Vellendi < Vöhlmann

Vellendi, Emma, Mart, abikaasa, 31.08.1890 Tallinn, koduperenaine; Kirovi obl. Oritši raj. Gadõ turbatööstus, vab. asum. 26.07.53. [547M] http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/239-v-2001

http://www.okupatsioon.ee/et/fotod-memento-2001a-vaeljaandest?start=2

• PR Tln Pühavaimu 1887-1914 lk 271 Mik, Kareli kasutütar (Pflegetochter) Emma Margareta Petrow
• PR Tln Pühavaimu V 1913-1935 lk 271 Mik, Kareli kasutütar (Pflegetochter) Emma Margareta Petrow ♥ Ewald Friedrich Wöhlmann, Jakobi p

Emma Margaretha Petrow sündis 31.8.1890 Tallinnas kell kümme õhtul. Tallinna Jaani kiriku I pihtkonna kirikuraamatu põhjal oli tema sünnipäevaks vana kalendri järgi 19.8.1890. Isa Mart Petrow oli kirjades soldatina ja emaks oli Liisa, neiupõlvenimega Rausberg. Ristsed toimusid 9. septembril ning vaderitena olid kirjas: Emma Kleimann, Gretha Blaufeld ja Karl Normann.

Isa Mart jäi noorelt tiisikusse ja ema Liisa üksi lapsi kasvatada ei suutnud. Seetõttu anti lapsed kasulasteks. Nii sattus Emma Mikkude perekonda. Kaarel ja Juuli Mikk olid olnud väga toredad inimesed, kes kasvatasid Emmat nagu oma päris last.

Emma haridusteest esialgu teada pole midagi. Seda aga küll, et oma nägusa välimuse tulemusena tuli temast üks linnapreilidest, kes käisid ennast oma paremates riietes uulitsatel ja kohvikutes näitamas. Üheks selliseks tema sõbrannaks oli näiteks kapten Roosti tütar Elsa.

Mingil ajal aga läks ta tööle Tallinna telefonivõrku operaatorineiuks. Seal tutvus ta oma tulevase elukaaslase Evald-Friedrich Wöhlmanniga. Esimene laps sündis neil 1916, aga abielluda esialgu ei õnnestunud. Nimelt pidas Wöhlmannide sugu Emmat liialt madala seisusega neiuks. Sellest ka hilisemad lahkhelid koguni hauakoha pärast. Evald oli aga väga liikuva iseloomuga meesterahvas. Pärast lapse sündi oli ta tööl Varssavis, Ufaas ja Petrogradis. Kas Emma nendel töö-reisidele kaasa rändas, pole teada.

Kui Evald siirdus 10. mail 1923 tööle Eesti Vabariigi saatkonda Helsingis, läksid temaga koos Helsingisse ka Emma ja poeg René (Rein). Helsingis elasid nad 1. detsembrini 1924, mil Evald töölt vallandati. Perekond pidi Soomest lahkuma.

Töö- ja elukoha leidmine olid väga rasked. Ajutiselt elati “Estonia” teatris. Soomest lahkudes ootas aga Emma teist last. Pärast Evaldi isa surma oli nüüd võimalik Evaldil ja Emmal abielluda. Enne teise lapse sündi 10. veebruaril 1925 nad abiellusidki Tallinnas. Poeg Valdur sündis juunikuus. Tallinnas osutus Evaldil töö leidmine esialgu võimatuks ja nii nad läksidki 1926 elama Udriku mõisa nõrgamõistuslike hooldekodusse, kus Evald töötas raamatupidajana. Emmal olid käed-jalad tööd täis lastega. Kolmas poeg Heldur sündis Udrikul 1927 aprillikuus. Samal aastal kolis perekond tagasi Tallinnasse ja asus elama “Estonia” teartris, kus Evald sai endale töökoha.

Neljas poeg Hanno sündis jaanuaris 1929. Poolteist aastat hiljem suri aga Hanno õnnetuse tagajärjel tekkinud ajukelmepõletikku. Tööl Emma ei käinud, kasvatas lapsi ja osales koos abikaasaga seltsielus. 1936 vahetus perekonnanimi eestistamise tulemusena Vellendiks. Kui Evald sunniti samal aastal “Estoniast” lahkuma, elas perekond lühiajaliselt Tallinnas Balti vaksali läheduses Vana-Kalamaja 3. Sealt edasi koliti Emma sugulaste poole Paldiski mnt. 45, kus Emma töötas keldrikorrusel vürtspoes. (Evald tööl sel hetkel polnud). Pisut hiljem sai Evald tööd Tallinna Tehnikaülikoolist ning 1938.a. märtsis kolis perekond tuliuude kodusse Kõrre tänaval.

Juuniküüditamine osutus kolmandaks tragöödiaks perekonnas. Kogu perekond saadeti asumisele, Evald Sverdlovskisse ja ülejäänud Kirovi lähedale. Varsti pärast seda Evald suri, teade surmast aga saabus alles 1947. Aasta 1947 juulis sõitis Emma koos kahe poja, Reinu ja Helduriga, Tallinnasse, lootes Eesti NSV võimude vastutulelikkusele. Elasid vahepeal Kloostri 2 (I KK võimla peal). Emma ajas korda ka paberid oma korteri tagasisaamise kohta Kõrre tänaval. Asumiselt vabastust ei saadud. Alles 26. juulil 1955 anti perekonnale passid ja tõendid eriväljasaatmisest vabastamise kohta. Võimalikult pea sõideti tagasi Eestisse.

Emma sai algul ulualuse tuttavate-sugulaste pool. Elati õe juures Lehe 3-3. Oktoobris suudeti Kalinini rajooni Rahvakohtu otsusega Kõrre tänava korterist vene sõjaväelase perekond välja saada ning koliti sinna tagasi elama. Õnneks ei kuulunud kooperatiivkorterid natsionaliseerimisele.

Aastal 1958 sai Emmast vanaema kui kahel pojal sündisid lapsed ühepäevase vahega. Ta elas koos poja Helduri perega oma kodus Kõrre tänaval. Emma Vellendi (sündides Petrow) suri 79-aastasena Tallinnas 12.2.1969. http://www.tiigi.ee/sugupuu/minusugupuu/minusugupuu_04_www.pdf, lk. 1-5

Vöhlmann → Vellendi 23. märts 1936

Tallinna Pärnamäe kalmistu, PI, 15, A-82, 4-kohaline kirstuplats