Harald Nugiseks

• SÜND : Saaga EAA.1237.1.505:108?139,906,2347,234,0
• Vikipeedia http://vikipeedia.ee/Harald_Nugiseks
• https://et.wikipedia.org/wiki/Harald_Nugiseks
• Suri Harald Nugiseks
• http://www.kool.ee/?9850

Harald Nugiseks sündis 22. oktoobril 1921. aastal Järvamaal Särevere vallas Karjakülas Vanaõue talus. 1941. aastal, kui algas sõda, liitus noormees Pärnu – ja Harjumaa piiril Rae veski juures Saksa regulaarvägedega ning võttis kapten Artur Asu pataljoni koosseisus 28. augustil 1941 osa Tallinna vabastamisest. Pärast seda teenis kuu aega Omakaitses. 2. oktoobril 1941 sai Haraldist 185. Eesti julgestusgrupi sõdur. Eesti Leegionis alates 1942. aasta augustist. Oli väljaõppel Poolas Debicas asunud Heidelaagris, kus paljud Eesti sõjamehed said esialgse sõjalise väljaõppe. Järgnes allohvitseride kool Saksamaal Hamburgi lähedal Lauenburgis. Peale allohvitseride kooli lõpetamist saadeti Harald Nugiseks Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi koosseisus rindele Neveli alla, kus ta sai esimest korda haavata. 21. detsembril 1943 anti Harald Nugiseksile must haavatumärk ja jalaväe rünnakumärk. Osalemise eest lahingutes Neveli all autasustati teda 27. veebruaril 1944 II klassi Raudristiga. 1944. aasta 19. veebruaril saabus Nugiseks 20. Eesti Relvagreanderide Diviisi 46. rügemendi II. pataljoni koosseisus Eestisse Narva rindele. 01. märtsil 1944 Narva jõe vasakul kaldal Vaasas paiknenud punaarmee sillapea tagasi vallutamisel ülesnäidatud julguse ja sõdurivapruse eest autasustati Harald Nugiseksi 7. märtsil I klassi Raudristiga ning 20. aprillil 1944 Raudristi Rüütliristiga. Alates 13. aprillist 1944 viibis raskelt haavata saanud noor sõjamees pikaajalisel ravil Lõuna-Tiroolis Meranis, kust ta alles oktoobris 1944 naasis oma diviisi, mis paiknes nüüd Neuhammeris. 5. jaanuarist 1945 märtsi keskpaigani õppis Nugiseks Neweklau SS-junkrukoolis. 7. mail 1945 sattus Tšehhimaal nõukogude sõjavangi ja saadeti sama aasta detsembris Venemaa vangilaagritesse. Harald Nugiseks vabanes sõjavangistusest 10. novembril 1946, kuid arreteeriti 13. veebruaril 1947 uuesti. Seekord mõisteti talle kümneaastane vabaduskaotus. Peale amnesteerimist 17. septembril 1953 jäi esialgu elama Venemaale. Tagasi Eestisse saabus Harald Nugiseks 1958. aastal. 21. veebruaril 1994 andis Kaitseväe juhataja kindralmajor Aleksander Einseln Harald Nugiseksile Eesti Kaitseväe erukapteni auastme. 2001. aastal annetati erukapten Nugiseksile Kaitseliidu Valgeristi III klass ja Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist. 2003. aastal autasustas Eesti Kaitseväe juhataja Harald Nugiseksi kaitseväe eriteenete ristiga. 22. oktoobril 2006 kinkis Eesti Reservohvitseride Kogu auväärsele juubilarile vaba mehe tunnuse - mõõga. 2008. aastal andis Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Haraldile EELK Teeneteristi. Et ükski Eesti Vabariigi president ei ole pidanud Harald Nugiseksi Eesti riikliku teenetemärgi vääriliseks, anti 19. oktoobril 2008 Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Raudristi Rüütliristi kavalerile, Eesti Kaitseväe erukaptenile Harald Nugiseksile eesti rahva nimel pidulikult üle kodanikualgatuse korras valminud esimene ja seni viimane Eesti Rahva Tänumedal. Seda autasu hindab sõjasangar üle kõige.

Koostanud Kuno Raude.

• https://www.facebook.com/photo.php?fbid=267274253317768&set=a.26727...

Foto nr. 1793 - http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=4&t=6078&sid=...

Temast: "Sangar haigevoodil" / kirjutanud Johannes Kaup - ajakirjas "Eesti noored" nr.5 - 1944, rubriigis "Meie tänapäeva sõjakangelasi" (Lk. 9-10 koos pildiga)