Jaak Ignatsi / Ignati (c.1670 - 1741) MP

public profile

View Jaak Ignatsi / Ignati's complete profile:

  • See if you are related to Jaak Ignatsi / Ignati
  • Request to view Jaak Ignatsi / Ignati's family tree

Share

Related Projects

Birthdate:
Birthplace: Kavandu, Kambja, Tartumaa, Estonia
Death: Died in Kambja, Tartumaa, Estonia
Managed by: Eero Ignatius
Last Updated:
view all

Immediate Family

About Jaak Ignatsi / Ignati

Was Ignatsi Jaak of Finnish descent?

According to information given in by the Pastor of Tallinn's Kaarli Kirik R(udolf?) Hurt, Ignatsi Jaak was "a son of a Swedish soldier". Based on this, it has been assumed in the family book Ignatius-suku (Helsinki 1942) that Jaak's grandfather might have been Jakob Ignatt, who was born near Viipuri / Viborg around 1610. If the assumption is correct, Jaak bears his grandfather's first name. But this should be confirmed by any documents.

http://et.wikipedia.org/wiki/Ignatsi_Jaak

http://www.hot.ee/polvnemislugu/29pl.html :

IGNATSI JAAK, ka Ignati, Ignatz, Jaak, õieti Jaak Ignati poeg (u. 1670 Tartumaa, Kambja khk., Palupera mõis – mai 1741 Kambja v., maetud Kambja kalmistule), esimesi Eesti rahvusest maakooliõpetajaid, köster. Isa Ignas Pedo või Ignass Simon. Kambja pastori A. Sutori andmetel surid Ignatsi Jaagu lapsed esimesest abielust katku, teisest abielust oli viis poega ja kaks tütart. Üks tütar oli abielus Otepää koolmeistriga, üks poeg õppis Tallinna toomkoolis, teine Tartus ja kolmas koos pastori lastega. Õppis 1684-86 B. G. Forseliuse seminaris. Käis 1686 koos Forseliuse ja teise seminariõpilase Pakri Hansu Jüriga Rootsi kuninga Karl XI juures oma lugemis- ja laulmisoskust näitamas. Õpilased said autasuks kuldtukateid. Töötas 1686-89 Rõngu ja 1690-91 Otepää talurahvakoolis, 1696–99 Otepää, 1699-1700 Kambja kirikumõisas, 1700-1701 Kambja külas ja 1701-1702 Unipiha külas õpetajana ning 1702 –41 Kambjas köster-kooliõpetajana. Oli tuntumaid B. G. Forseliuse seminari kasvandikke ja esimesi silmapaistvaid eesti koolmeistreid. Kuulus pärisorjana mõisnik von Rennenkampfile. Kambja pastori A. Sutori eestkostel õnnestus tal tegutseda vabana. Õpetas lugemist Forseliuse aabitsa järgi, kasutades uudset häälikumeetodit varem tunnustatud veerimismeetodi asemel.

--------------------

Ignatsi Jaak sündis Kambja kihelkonnas Palupera mõisale (asus Otepää kihelkonnas) kuulunud Kavandu külas päristalupoja Ignati pojana ja sai esimest õpetust kodus oma emalt. Kui Bengt Gottfried Forselius oli aastal 1684 Piiskopi mõisas esimese eesti koolmeistrite kooli, nn. Forseliuse seminari asutanud, pääses ka Jaak Kambja koguduse õpetaja Andreas Virginiuse kaasabil sellesse kooli. Et näitlikult kummutada kooli vastaste väited eestlaste tuimuse ja rumaluse kohta, viis Forselius aastal 1686 Jaagu ühes Pakri Hansu Jüriga Rootsimaale ja pääses nendega Eestimaa piiskop Johann Heinrich Gerthi toetusel kuningas Karl XI ette, kes laskis poisse eksamineerida lugemises, laulmises ja katekismuses. Kuningas jäi poiste teadmistega rahule, annetas kummalegi kuldraha ja käskis Forseliust oma tegevust jätkata.

Aastal 1690 sai ta õpetaja koha Rõngu kirikumõisa koolis, kuid siirdus aastal 1693 Otepää Maarja koguduse õpetaja Adrian Virginiuse (Andreas Virginiuse poeg) kutsel Otepääle, kus tegutses (vaheaegadega) aastani 1699. Põhjasõja ajal vahetas ta mitu korda elukohta, kuni pääses (kas aastal 1702 või 1704, selles osas lähevad arvamused lahku) Kambja köstri ja kooliõpetaja ametisse.

Pärast Eesti- ja Liivimaa liitmist Vene keisririigiga suurenes jällegi aadli mõjuvõim ja aastal 1727 hakkas Palupera mõisa uus omanik Franz von Rennenkampff Ignatsi Jaaku ühes perekonnaga pärisorjaks tagasi nõudma. Albrecht Sutori sekkumisel sai sillakohus kubermanguvalitsuselt korralduse taotlus tagasi lükata ja asi lõpetada. Aastal 1734 esitas Rennenkampffi lesk Maria Sophia (sünd. von Liphart) ometi sama nõude Tartu-Võru ülemkirikueestseisjale. Tookordsest asjaajamisest pärinebki Albrecht Sutori kiri, mille originaal on kaotsi läinud, kuid on Friedrich Georg von Bunge poolt publitseeritud. Sutori kiri sisaldab ülimalt väärtuslikke andmeid nii Ignatsi jaagu eluloo kui ka Forseliuse seminari kohta. Sutor leiab, et vabastamise pärisorjusest kindlustavad köstrile ja tema lastele nii Karl XI armulikkus ning seaduste ettekirjutused kui ka ustav pikaajaline teenistus ja lastele antud kiiduväärne haridus. Albrecht Sutori andmed olid nii veenvad, et proua Rennenkampff loobus oma nõudmistest ja Ignatsi Jaak jäi vabaks meheks.

Aastal 1720 võis Ignatsi Jaak konstateerida, et ta oli andnud kooliõpetust juba 500-600 lapsele, kusjuures tema juurde tuldi ka koolmeistri ametit õppimas väljapool Kambja kihelkonda. Ka hoolitses ta oma laste hariduse eest korralikult. Ignatsi Jaak oli kaks korda abielus. Tema lapsed esimesest abielust surid kõik ajavahemikul 1710–1711 katku. Teise naise Liisoga oli tal vähemalt 7 last: 5 poega ja 2 tütart. Vanim poegadest Johann (tema ristiisaks oli Albrecht Sutor) õppis aastal 1734 Tallinna Toomkoolis, Carl Tartu linnakoolis, Peep urvastes pastor Johann Christian Quandti juures. Tütar Mari abiellus sel aastal Otepää maineka ja kauaaegse koolmeistri ning köstri Tämmi Hansuga (Hans Tämm (Hans Stamm)). Vanimast pojast Johann Ignatiusest sai Märjamaa Maarja koguduse õpetaja, Johanni pojast Johann Friedrich Ignatiusest sai Vigala Maarja koguduse õpetaja, tema pojast Georg Friedrich Ignatiusest sai Käina Martini koguduse õpetaja

view all

Jaak Ignatsi / Ignati's Timeline

1670
1670
Kavandu, Kambja, Tartumaa, Estonia
1719
March 25, 1719
Age 49
Kambja, Tartumaa, Estonia
1728
1728
Age 58
1741
May, 1741
Age 71
Kambja, Tartumaa, Estonia
????
Kambja, Tartumaa, Estonia
????
Kambja, Tartumaa, Estonia
????
Kambja, Tartumaa, Estonia
????
????