Jakob Mändmets

Eesti kirjanik ja ajakirjanik

JM sündis Saaremaal Pai külas taluniku peres 10 lapsena. JM pere oli seal juba 5. põlve, kes Suurpere talu pidas. Talu oli kaunis kohas. Isa oli tolle ajakohta haritud ja huvidega mees nõnda et JM sai esimest õpetust kodus.Edasi õppis Kärla khk-koolis. Õppis 1885–88 Kaarma seminaris, kus õp.Th.Undrizilt sai hea pedagoogilise ettevalmistuse. Lõpetas seminari 16 aastasena ja asus tööle esmalt Saaremaale hiljem Lääne-jaHarjumaale kooliõpetajana. 1903–05.a. töötas ajalehe UUS AEG toimetuses, selle sulgemise järel töötas 1906–10 PÄEVALEHE, 1910–16 TALLINNA TEATAJA juures (oli üks selle asutajaid) ja seejärel surmani uuesti PÄEVALEHE toimetuses. Avaldas aastast 1897 realistlikke, valdavalt maaeluainelisi jutte ja jutustusi (MINU JÕULU-KURBTUS 1897.a.) ka näidendeid, publitsistikat ja arvustusi. Esimese raamatuna ilmus melodramaatiline külajutt LEPITUSE INGEL 1899. aastal. Tunnustuse tõi jutukogu KODUKÜLA VAINULT (1900). Päevalehes töötamise ajal aastail 1916–1930 oli ta ühtlasi lühendatud väljaande Koit (1923–1927) ja Laste Rõõmu (1927–1930) vastutav toimetaja. Tihe lävimine Tallinna ajakirjandus- ja kirjandusringkondadega aitas JM-l jõuda Esimese maailmasõja eel võimete tipule. Ta kuulus ju ühte aega Vilde ja Särgavaga, aga ta oli vähem isikupärane viimastest ja ei pääsenud nii tugevasti mõjule. JM peetakse rohkem J.Liivi külajuttude traditsiooni järgijaks. Üksteise järel ilmusid ta jutukogud, milles prevaleerib meeleolukas miljöökujutus. (näit. HÄBITUNDMATU). Kirjaniku õnnestumised on seotud endisaegse elu värvika kirjeldamisega ja tsivilisatsiooni pealetungi ning endise elulaadi taandarengu kujutamisega. Ent JM realistlik looming sisaldab ka ühiskonnakriitilisi jooni ja I maailmasõja järel püüab temagi lisada romantilisi värve. JM on kirjutanud ka näidendeid, samuti ajaloolisi jutte. Aga need pole õnnestumised, leiti ka, et tal puudub draamasoon. Katsetas ka ekstreemse hingeelu kujutamist linnaainelistes juttudes, aga ka see aine osutub temale võõraks. JM oli viljakas autor ja kuna ta kirjutas rutates põhitöö kõrvalt, on kohati tunda ta loomingus pealiskaudsust. Ta loomingu paremikku arvatakse novellikogu KODUKÜLA VAINULT, KÜLA, MERI ja IILID KARIL. Nõuk.ajal ilmusid JM TEOSED I-II, 1956.a. JM oli suurepärane eepiline jutustaja, kes oskas veenvalt anda edasi külamiljööd aga kellel oli ka annet luua meisterlikke portreid külainimestest. JM kuulus EKL alates 1922.a-st, kuulus Eesti Ajakirjanike Liitu ja Eesti Rahvahariduse Seltsi. JM oli abielus, tal oli kolm poega ja kaks tütart. Tütar Hilja oli abielus prof. Th.Lippmaa abikaasa, mõlemad hukkusid nõuk.Vene pommirünnaku tagajärjel Tartule. Endel Lippmaa oli JM tütrepoeg, JM oli ta emapoolne vanaisa. JM kalmu tähistab mustast gabrost lihvitud sümmeetriline hauasammas. Andmed:K.Laane ERAARHIIV; EKL, Tallinn, 2000; EBL, Tartu, 1926-29; EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; EESTI KIRJANDUSE AJALUGU III, Tallinn, 1969; EKA,IV/1-2, Tallinn, 1981, 1984;

• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jakob_M%C3%A4ndmetsa_hauakivi.jpg
• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=377181
• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=128461
• Eesti biograafiline andmebaas: http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2198
• Viimne rahupaik- kultuurilooline haud
• https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_M%C3%A4ndmetsa_t%C3%A4nav