Roman Tavast

Kullassepp ja kunstnik Roman Tavast asutas 1923. aastal märkide, medalite ja auhindade valmistamiseks ettevõtte VMT Roman Tavast. Toonasest ettevõttest sai selles valdkonnas sõjaeelse Eesti kõige suurem ja hinnatum ettevõte. "Esimese Eesti Vabariigi ajal töötas just see ettevõte välja ja valmistas enamiku sõjaväe, politsei, Kaitseliidu, koolide embleemid, märgid ning ka enamiku riiklikest teenetemärkidest. Eesti ordeni- ja märgitööstuse lipukandja Esimene firma töökoda asus Kuninga tänavas, hiljem Väike-Roosikrantsi tänavas. 30ndatel aastatel ehitati Pärnu maantee 20 nüüdisaegne tehasehoone ja esinduskauplus. 1940. aastal oli firmas 70 töötajat, seal oli valmistatud umbes 8000 ordenit ja aumärki. Firmaga tegid kavandite autoritena koostööd Eesti tippkunstnikud Paul Luhtein, Voldemar Mellik, Günther Reindorff jpt. 1940 suvel firma natsionaliseeriti ja muudeti hiljem juveelitehaseks.

Omanik Roman Tavast hukati 1942.a. küüditatuna Venemaal Vorkuta oblastis. 1993 taastati OÜ Roman Tavast, mis aasta hiljem osales juveelitehase erastamisel. Osa vara tagastati Tavasti järeltulijatele ja poeg Raul-Roman Tavastile, osa jäi OÜ Juveelile. Aastas valmistavad Roman Tavasti meistrid umbes 200 teenetemärki, lisaks veel kooli-, sõjaväe-, spordi- ja muid märke.

http://romantavast.ee/roman-tavast-eesti-margitoostuse-hiiglane/

http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/kunstiliigid/roman_tavast.html

Wiki: http://et.wikipedia.org/wiki/Roman_Tavast

Temast (fotodega) - http://romantavast.ee/map.php?cmd=roman-tavasti-metallitood/

Viimne rahupaik (Kultuurilooline haud)

---

HISTORY When the 28-year-old goldsmith Roman Tavast founded his company from scratch, his eye for outstanding details made him into one of the most esteemed badge, medal and decoration manufacturers of 1923 and decades to come. He began by accepting commissions in a tiny room in Tallinn. Since then, Tavast’s singular sense of style and high level of artistry have always accompanied his work and that of the best goldsmiths of Estonia who continue his work today. When all kinds of new organisations were springing to life in the buzzing 1920s, Tavast’s company became the proud provider of their corporate jewellery. He became the master of forging love and recognition into visible form. In a couple of legendary years, Tavast’s distinctive style had landed his company international fame and recognition, and the masters had commissions coming in from the Baltics, Finland and Denmark. In the following 17 highly successful years, the goldsmith’s unrelenting strive towards the best possible quality helped his company grow into a team of 70 visionaries. The masters’ impassioned approach towards their work also turned the company store with its grand oak interior and fancy glass display cases into one of the most fashionable and admired stores in the entire country. After the forced pause of the Soviet occupation, the company was re-established by Roman Tavast’s son in 1993. Since then, the work of Estonia’s most talented goldsmiths is yet again known by the name of the company’s founder. Tavast continues to manufacture the majority of state decorations for the Republic of Estonia and corporate jewellery demanding the most intricate skills and craftsmanship. Thus, the skills of the visionary goldsmith keep on living in every piece of work Tavast creates. During the last century, the masters gathered inspiration and knowledge from all across Europe. Now you can reap the benefit.

AJALUGU Stiilitunne, kõrge kunstitase ja nõudlikkus töökvaliteedi suhtes on Roman Tavasti nime saatnud alates ettevõtte asutamisest 1923. aastal. Tavast oli 28-aastane, kui ta Tallinnas, Kuninga tänava ühes toas koos abilisega tellimustöid vastu võtma hakkas. 1920ndate alguses loodi Eestis hulgaliselt uusi organisatsioone ja ettevõtteid ning andekast ja nõudlikust noormehest sai üks peamisi märkide valmistajaid kõigile neile, kes soovisid end ja oma liikmeid vääriliselt esile tõsta. Aasta hiljem oli Tavasti firmas juba seitse töötajat ja 1925. aastal said kullassepad kolida suuremale pinnale Väike- Roosikrantsi tänaval. Roman Tavasti ja tema töötajate pühendumus viis nad kiirelt oma ala suurimate meistrite sekka kogu Baltikumis, Soomes ja Taanis. 1931. aastal sai valmis spetsiaalselt Tavasti tehasehooneks ehitatud kahekorruseline maja Tallinnas, Pärnu mnt 20, millele neli aastat hiljem ehitati peale veel kolm korrust. 1938. aastal valmis samal krundil elumaja koos esinduskauplusega, mis oma suurejoonelise tammepuust sisustuse, kumerate klaasidega vitriinide ja palisandriga kaetud lettidega oli üks moodsamaid Tallinnas. 1940. aastaks oli Tavasti firmas ligi 70 töötajat. Kui 1940. aasta juulis Eesti okupeeriti ja Roman Tavasti kullassepafirma riigistati, töötas tehas edasi kogu Nõukogude aja, alguses Metallmärgi, hiljem aga Tallinna Juveelitehase nime all. 1993. aastal taastas Roman Tavasti poeg oma isa ettevõtte ning Eesti parimate meistrite tööd tuntakse taaskord tehase kunagise asutaja ja looja, Roman Tavasti nime järgi. Olles alguses ja sajand hiljemgi omal alal hinnatuim ettevõte Eestis, valmistab Tavast ka nüüd suure osa Eesti teenetemärkide ning korporatiivehete parimat käsitööoskust nõudvatest tellimustöödest. Nii elavad järeleandmatu kvaliteedipuhtuse ja selgepiirilise stiilitajuga kullasseppmeistri oskused edasi igas valmistatud töös.

Riigivapi teenetemärgi kett on Eesti Vabariigi Presidendi ametitunnus. Riigipea ametitunnus on 69-millimeetrise läbimõõduga riigivapi ning rubiini, kolme briljandi ja hulga teemantitega kett. Presidendi ametiketi kujundas 1936. aastal Paul Luhthein kui Riigivapi teenetemärgi keti. Ametiketi ja erisuurpaela juurde kuulus ka rinnal kantav kaheksaharuline täht, mille südamikus oli rahvusmotiividest ümbritsetud suur riigivapp. Riigivanem Konstantin Päts asutas uued teenetemärgid oma dekreediga 1936. aasta 7. oktoobril, nende hulgas ka Riigivapi teenetemärgi keti. Riigivapi teenetemärgi kullast ametiketi valmistas OÜ Kopfi kullassepatöökoda. Riigikantselei tellis Saksamaalt siidlindid 105 millimeetri laiuse sinise erisuurpaela tarvis. Kui riigihoidja Konstantin Päts valiti 1938. aasta 24. aprillil Eesti presidendiks, anti talle Riigivapi teenetemärgi kett kui presidendi ametitunnus. President Päts kandis presidendi ametiketti pidulikel sündmustel. Teadaolevalt kandis ta teenetemärgi ketti viimast korda 1940. aasta 17. juunil, kui võttis vastu Nõukogude Liidu uue täievolilise esindaja Vladimir Botškarjovi volikirjad. Presidendi ametiketi asukoht oli palju aastaid teadmata. 1971. aastal selgus, et presidendi Riigivapi teenetemärk on 1963. aastast saadik Moskva kremli relvapalatis kui "kullast Eesti orden" ja selle kett on Moskva rahandusministeeriumis arvel kui 500 grammi kulda. Venemaa ei ole röövitud Eesti presidendi ametitunnust Eestile tagastanud senini (november 2014). "Stalini relvajõul Tallinnast ära viidud Eesti Vabariigi presidendi ametitunnus asub arusaamatul põhjusel ikka veel seitsme luku taga Kremlis, otsekui kestaks mõnes paigas Stalini kord või vähemasti Stalini bürokraatia edasi," ütles president Lennart Meri 1995. aasta vabariigi aastapäeva kõnes. "Pean endale, aga ka konstitutsioonilisele Venemaale alandavaks selle piinliku teema juurde tagasi tulla."[1] Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks valmis kolme firma ühistööna uus Eesti Vabariigi presidendi ametiraha, mis on 1940. aastal röövitud ametiraha koopia. ARS-Vasetööd OÜ valmistas ametiketi kullast lülid. Kasutusel oli sama press, mis 1937. aastal. Roman Tavast OÜ meistrid koostasid lülidest keti ja tegid keti küljes oleva kullast riigivapi. Miniplast Pluss OÜ valmistas erisuurpaela ja keti karbi.

Guldsmeden och konstnären Roman Tawast (1895-1942) etablerade 1923 företaget VMT ROMAN TAVAST för tillverkning av märken, medaljer och olika priser, vilket blev branschens största och mest framstående företag i Estland. Hans fabrik har designat och tillverkat huvuddelen av symbolerna för estniska armén, polisen, försvarsmakten, skolor och organisationer. Här har även de flesta av estniska statens förtjänsttecken tillverkats. Roman Tavasts företag ägs fortfarande av familjen Tavast som bär de långa traditionerna vidare. Företaget fortsätter att vara en av de viktigaste tillverkarna av smycken med organisationssymboler och tar såväl stora uppdrag från staten som mindre uppdrag från estniska och utländska företag och organisationer.¶ Terra Mariana-korsets orden (estniska: Maarjamaa Risti teenetemärk), är en estländsk orden instiftad 1995 av president Lennart Meri. Estniska presidenter som inte längre innehar ämbetet innehar orden. Ordens kedja användes de facto som presidenttecken sedan president Konstantin Päts ursprungliga kedja, som tillverkades av ROMAN TAVAST, togs från Estland till Kreml efter den sovjetiska ockupationen av landet 1940, där den fortfarande finns idag. En ny kedja gjordes dock 2008, även den av guldsmedsfiman TAVAST. Även Ordenstecken för kommendör med stora korset av estniska Röda korsets orden är tillverkad av Roman Tavast: Ägare: Folke Bernadotte af Wisborg; Givare: Estelle Bernadotte f. Manville; Dating: 1937 cirka; Collection: Livrustkammaren Inventory number240 (48:72:a)

Fotod - Tavast, Roman; Tavast, Erna-Elvine; ERA.1.3.4772; 29.01.1938-29.07.1938 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700883358&img=era000...