Tiidu Kore

• Tiidu Kore VR II/2 ja II/3 (kuni 1935. aastani Tiido Kraus; 26. november 1883 Sompa, Jõhvi vald, Virumaa – 10. mai 1945 Tallinna vangla) oli Eesti sõjaväelane (kaptenmajor).1920 aasta alguses teenis vanemleitnandi auastmes hävitaja Vambola (miiniristleja) komandöri ametikohal. Arreteeriti 23. märtsil 1945. Eesti Sõjamuuseumi ohvitseride andmekogu Kapten-major Tiidu Kore Vabadussõjast osavõtnud ja teenetemärke omanud. ERA.2124.2.576
• Uus Eesti nr. 321, 25 november 1937. Kapten Tiido Kore 50-aastane. Tiido Kore (Kraus) sündis 26. nowembril 1887. a. Jöhwi kihelkonnas Sompa mõisas. Alghariduse sai Repniku walla- ja Jõhwi ministeeriumikoolis. Kutsehariduse Narwa Peeter 1. nimelises merekoolis. Kaugesõidukapteni eksami sooritas 1913. a. Merele läks 16-aastaselt; on sõitnud Wene, Inglise, Skandinaawia ja Saksa laewadel kõigi maailmajagude meredel. Maailmasõja puhkedes algusest peale wabatahtliku ohwitseri asetäitjana Wene merewäes teenides ülendati teenete eest 1915. a. merewäeohwiseri aukraadi ja nimetati miinilaewastiku diwisjonilaewa komanderiks, missuguses ametis olles sai püha Anna Stanislause ordu ohwitseri-ristid mõõkadega. Sakslaste tulekul astus Eesti merewäkke. Enamlaste sissetungimisel Eestisse algas merewäge organiseerima, olles operatiivosakonna ülemaks. Admiral Pitka merejõudude juhatajaks määramisel nimetati T. Kore miiniristleja „Lennuki" wanemaks ohwitseriks, kus tegi kaasa „Lennukiga" kõik dessant- ja luureoperatsioonid. Hiljem oli "Vambola" komandöriks. Läänemere laewastiku divisjoni loomisel määrati ta diwisjoni ülemaks ja ühtlasi miiniristleja „Lennuk'i" komandöriks. Omab kaks Vabadusristi, sai ühtlasi tasuta maa ja 223.000-margalise rahalise autasu. Weel on tal Poola lahingurist ja Läti Karutapjate aumärk. Erusse läinud omal palwel 1924. a. kapten-majori aukraadis Praegu a.-s. Tallinna Laewaühisuse teenistuses. Kaitseliidus oli 1928. aastani Tallinna 2. jaoskonna malewkonna (praeguse Ida malewkonna) pealikuks, hiljem Harju malewa meremalewkonna pealikuks. On juhatuse liikmeks Laewajuhatajate seltsis, Wabadussõja lahingwendade klubis. Eesti stewidoride ühingus, merewäe tagawaraohwitseride sektsioonis ja tegew ka Tallinna linnawolikogus ja linna haridusnõukogus.
• Sünd vkj. 14.11.1887 Sompa. Ristitud 6.12.1887EELK Jõhvi kogudus. Siin on märge, et 1936.a. uus perekonnanimi "KORE"
• KRAUS: EELK Jõhvi kogudus Personaalraamat. Sompa ja Ereda.; EAA.1226.1.290; 1852-1898
• VR kavalerid ja Foto ja märge hukkumisest
• Foto Läänemere Laevastiku Divisjoni komandör kaptenmajor Tiido Kraus (Kore).Foto Laevandustegelane Tiido Kore
• Uus Eesti nr. 20, 21 jaanuar 1939. Fotoga Artikkel. L. ja T. Kore hõbepulm. Hõbepaar oma perekonna keskel. Vasakult: abikaasa Liidia, poeg Hermes, Tiido Kore ja tütar Aino. Täna pühitsevad oma hõbepulma reserv kapten-major Tiido Kore {Karus) koos abikaasa Liidiaga. Juubilaridest T. Kore on sündinud 26. nov. 1887. a. Virumaal, Sompa w. Lõpetanud Narva merekooli, võttis osa mereväe ohvitserina Maailmasõjast ja Vabadussõjast. Viimases oli mereväe operatiivosakonna juhatajaks ja miiniristleja „Vambola" komandöriks, võttes osa kõigist Vabadussõja mereoperatsioonidest. 1920—1922. a. oli ta Läänemere laevastiku divisjoni ülem. Omab kaks Vabaduseristi vahvuse eest. Juubilar on praegu Tallinna laevaühisuses juhtivaks tegelaseks ja agaraks Kaitseliidu pealikuks.

Pr. Liidia Kore, sündinud Vilmansen, sündis taluomaniku tütrena Järvamaal, Liigvallas 5. jaan. 1893. aastal. Samuti nagu abikaasa, võtab ka proua L. Kore osa seltskondlikust tegevusest. Hõbepaar abiellus 21 jaan. 1914. a. Lapsi on hõbepaaril kaks, kelledest poeg teenib sõjaväes ohvitserina, tütar aga on praegu üliõpilane. Hõbepulmi pühitsevad juubilarid T. Kore autasu talus Järvamaal, Pikeveres.

• KORE, Tiidu Johan poeg, s. 26.11.1883 Virumaa Jõhvi v. Sompa as., kesk., laevakapten, talupidaja, arr. 23.03. 45 Järvamaa Vajangu v. Varangu k. §58-1a; Tallinna vangla, surn. 10.05.45. Vabadussõjas "Vambola" komandör. Kaitseliit ja Omakaitse. [ar 2798-E]
• Saaga ERA.4996.1.285:54?650,314,934,128,0