http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=648

Baltisaksa päritolu tõeline riiginõunik, kirurg (keiser Nikolai II au-ihuarst) ja Eesti sõjaväelane (kindralmajor-meedik).

1850. aasta 15. märtsil abiellusid Harmi mõisas Määri mõisaomanik Hermann Gustav Zoege von Manteuffel ja Tartu ülikooli kunagise professori ja rektori Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parroti tütar Bertha Henriette Wilhelmine. Seitsme aasta pärast sündis Määri mõisas sellest abielust poeg Werner Maximilian Friedrich Zoege von Manteuffel (1857–1926), kellest sai nimekas kirurg. Ta oli peaaegu 20 aastat Tartu ülikooli kirurgiaprofessor. Peale selle oli ta keiser Nikolai II ihuarst. Rajas suure kirurgiakoolkonna ja avaldas arvukalt töid kirurgia alalt. Tuntuks tegid ta teosed, mis puudutasid gangreeni. Ta oli esimesi, kes võttis kasutusele kummikindad, mida oli võimalik tõhusalt steriliseerida. Ta nimetas neid „keedetud käteks“. Osales ka Vabadussõjas, kus oli väliarst. Teenete eest autasustati teda Vabadusristiga. 1921. aastal omistati talle kindralmajor-meediku või nagu tollal seda nimetati, sanitaarkindralmajori aukraad.