Soovid, Palved - kas keegi saaks aidata

aitäh, Arne Pajula. Tavaliselt mul need kandilised sulud töötavad õigesti, ma vist poleks pidanud seda ätt-märki kasutama. Ma panin selle ilu pärast, aga näe, mis välja tuli ;) Eks ma õpin :)

Abipalve: on mestitud nn pendinlikult http://www.geni.com/people/Uno-L%C3%B5hmus/6000000008481251441 .
Uno Lõhmus, kelle vanemad on Hermann ja Aliise ja abikaasaks Eha Elevant, ei ole kohtumees Luxemburgis.
Ehk suudab mõni Abiline õiged suhted taastada. Oma abipalve õigustuseks, et tunnen isiklikult Uno Lõhmuse perekonda ja vennaperet.

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=40&iid=200704427554&im...
Kas keegi oskab välja lugeda, mis on Elise Münter (laps nr 51) isa nimi.
Ilmselgelt on tegemist sohilapsega, aga midagi sinna isa kohale on märgitud.

Ma pakuks et seal on Joh. Ilmthal

Aitäh Viivi Maripuu
Minu Uno vend on Heiki ja kaks last on neil mõlemil ka.

UK incoming passenger lists 1816 -1960 Artur Part'i ei esine.On küll Alfred Part,Albert Part ja Enn Part - aga mitte Artur.

Paul-Vladimir Lill - Uurige ka Arthur
NB! Laevade/reisijate nimekirjad on väga lünklikud asjad.
Private User Võrdluseks tasub alati teha otsing Ancestry.com - seal ka UK asjad sees ning ka FamilySearch.org

Arthur Part annab veel vähem vasteid. Miskipärast FamilySearchi Euroopa riikide nimistus ei ole UK-d.Heigo mainis seda surmakohana.Küll on aga nüüd Estonia all avalikud vanausu-õigeusu ja rooma-katoliku kirikuraamatud.Kes on Setumaalt pärit-neil on küll palju tuhnimist,aga ka minu kodukandi Mulgimaa õigeusklike kirikuraamatud.Kas Lauri on tegutsenud ?

Heigo,siin on Jamburgi kirikuraamatu link : https://familysearch.org/pal:/MM9.3.1/TH-1951-25177-69143-26?cc=193...

Kas keegi saab aidata - kuhu (millisesse mõisa) need inimesed läksid:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IX-66:63?1027,1443,20...
Lahkuti Keila kihelkonnas Valingu mõisast. Keila kihelkonnas sarnase nimekujuga mõisa ei ole.
Lihtsalt ei saa sõnast aru.

Kaidi,
Thula - Tuula

Aitäh. Väga kummaline, sest Thula on sama inimese poolt teises kohas täiesti selgelt kirjutatud.
[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IX-66:66?771,528,194,... Saaga EAA.1864.2.IX-66:66?771,528,194,59,0]
Aga leidsin otsitavad Tuulast üles.

Selle Tuula mõisa väljarändamisega on kummaline lugu - enam kui paarkümmand sinna 1845. a väljarännanud meest suri 2 aasta jooksul. Kas oli mingi epideemia või juhtus nendega kollektiivselt midagi, ei tea.
Aga väga eriline juhus.

Aitäh abi eest.

Kaidi, tegelikult oli nii, et inimesed ei rännanud kuhugi, vaid mõisapiire muudeti ja nad kirjutati üles teise mõisa all. Aga sellest said vist juba ise aru.. Surmapõhjuseid saad ju meetrikast vaadata, siis selgub, mis värk oli. Aitäh selle postituse eest, kuna uurin ise ka sealset kanti ja tekitas minuski huvi!

Kaidi Sarv
Kui vaadata http://www.mois.ee/harju/tuula.shtml
ja http://www.mois.ee/harju/valingu.shtml
kirjeldusi, siis on näha, et 1845 sai Tuula mõis sama omaniku, kui oli Valingu mõisal. Ju käis teatud osa talude ülekandmine suuremas skeemis kasuliku maksude optimeerimise vms tegevuse hulka.
Kui vaadata Tuula mõisa kandeid, kus lehekülgede kaupa kordub midagi sellist: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IX-66:92?896,1024,197...
siis mina küll ei näe hulganisti surnuid "gestorben" vaid värskelt sündinuid "neugeboren" või vaatasin ma valest kohast?

OK surmakannetes on tõesti mingi niitev tõbi http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1214.1.169:105?1427,880,92,2...
mis näib olevat Ruhr ehk düsenteeria, mäletamist mööda murrab see haigus ka teistes Harjumaa nurkades samal ajal võimsalt.

Palun abi ! Mis on kirjas kastis http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3170.1.200:107?1778,1731,262... arvatavasti 162 kanne aastast 1913 aga kus?

Kaia Indlo, ...aga kus? - Reval, Karls Kirche st. Tallinn Kaarli kirik.

Tänan Ando!

Siin veel küsimus: millisesse mõisa lahkus Joseph:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IX-66:63?611,760,642,...
Oleks nagu Hoiffer? Lahkuti Valingu mõisast Keila khk-s.

Kaidile: Leidsin Valingu mõisa 1845. a ümberkirjutuslehelt http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VIII-103:43?1551,909,... veidi selgema kirjapildi. Peaks siis olema Purdi mõis (sks k Noistfer) Lõuna-Järvamaal.

Palun abi laste nimede välja lugemisel siit: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1268.1.483:186?1099,1690,477...
Kas esimene võib olla Katrin? Teine on ilmselt Rudolf ja kolmas Liine.

Pakun
Kalju, Rudolf, Loore

Aitäh Tiina! Esimesed on jah Kalju, Rudolf aga viimane vist jah Loore. Ega sealt tagant tekstist jälle palju välja ei loe aga saan aru, et Jaan Wänzel tunnistas need oma lasteks? Teises raamatus on nad kirjas just Jaani lastena.

Kolmanda lapse sünni kandes on sama käekiri aga tundub jah, et nimi Loore http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1268.1.433:105?273,1098,1709...

Henn Sarv annab kõigile teada, et teda pole nädal aega ei Eestimaal ega ka Genis - abipalvetega pöörduge sel ajal teiste hooldajate (Jaak, Jaanus, Liivi ja Lauri) poole.

Arne Pajula - aitäh selgituse eest.
Kummaliselt palju (praktiliselt terve lehekülg) ainuüksi Tuula mõisas mahasurnud mehi:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IX-66:80?277,497,999,...
Mõni sekka ka nekrutiks võetu või mõisast lahkunu.

Meedikuna imestan ma selle üle, et düsenteeria nii laial maa-alal ja paljudele inimestele nakkas. Sel ajal ei olnud ju inimesed väga liikuvad ning reostuse levikut veevärgi (või ühise veeallika kaudu) ka ei olnud. Igaühel oli ikka oma kaev olemas. Enamasti niidab düsenteeria lapsi, kuid siin olid täisjõus mehed (naistest ja lastest ei teagi) ning umbes 2 aasta vältel.
See on uurimisaine meditsiiniajaloolastele.

Ei ole küll meedik ega ajaloolane, aga olen lugenud-kuulnud, kogenud ja uskuma jäänud, et meesterahvaste, eriti täisjõus ja nooremate organism reageerib nakkustele teravamalt ja mõnigi tõbi miillest vanad naised läbi visisevad on neid massiliselt ära niitnud nagu näiteks tüüfus. Võibolla ka düsenteeria?
Teiseks ei pruukinud sugugi igaühel oma kaevu olla või võis reostus siiski ka põhjevee ülemiste kihtie või suurte vihmaega pinnavee kaudu šahtkaevuesse sattuda . Vett võii ka jõest võtta.

Tuulast ja düsenteeriast.
Tean sealset kanti päris hästi ja võin natuke täiendada Eve kommentaari. Tuula mõisasüda on Keila jõe kaldal ja kuna seal vool suht aeglane, siis on kevadeti-sügiseti tohutud üleujutused. Kui suurtel taludel olid enamasti oma kaevud, siis jõeäärsed võtsid sellal tõesti vett jõest ja teomajade juures oli üks kaev, kust võeti vett mitme majapidamise ja ka mõisa loomadele ja inimestele. Kätepesemisega oli ka nagu oli, tihti pesti kaevukünal käsi ja ammutati sealt samast ka kamaluga joomiseks vett.
Need mehed olidki peamiselt vallalised mõisatöölised, kel peret polnudki. (Tuula oli Keila kihelkonnas väga eesrindliku majandamisega mõis, kus omanik pidas tõukarja jne ja seega oli mõisal palju töölisi.)

Veel väike lisa Tuula teemal: see oligi just aeg, kui mõisnik hakkas oma suurt karjamajandust rajama ja lautu ehitama - pakun, et need oli enamus ehitustöölised ja kui vaadata, siis neid oli tulnud üsna mitmelt poolt mujalt Tuulasse kokku.

Samuti düsenteeriast
Minu vanaisa mälestustest üks katkend
"See juhtus sedasi, et naabrimehed Paju Jaan ja rema pojad Priidu ja Vassili tulivad Riiast töölt, tulles kodusse verise kõhutõvega. Nad käisivad oma sauna taga kükitamas, kus igal lasul olid punased malgad peal. Sel ajal ei olnud veel külades väljakäigu kohti ehitatud, tehti oma eri ära senna, kus juhtus vähe varjulisem koht olema. Paju sauna tagune ei olnud meie õuest kaugemal kui paarikümne meetri ümber. Lapsed haigestusid verise kõhu tõvesse, kus nad ka üksteise järel surivad, igal nädalal tuli surnu matta"