Uued privaatsusreeglid genis - natuke halba ja head

Olbama, olvata - tähelepanelikult jälgima või vaatlema, tähelepanekuid tegema; o`lbamine, -se; o`lbus, -e = olvang, -u - tähelepanek; olve, o`lbe - olukirjeldus.

"Uudis- ja unarsõnu" Erelt et al, Tallinn 1985

tuletis eelnevast -> olbur.

edit: Erelt -> Tiiu Erelt

ka "Väike uudissõnastik", Tallinn 1983

Private User - ja halvustav tuletis siis: olbu ?
(a la jobu).

Muidu sõna kena aga...
... kui juba "Following" olemusest Genis keegi eriti aru ei saa oleks siia olbamise sissetoomine arusaamatuse tipp!
Kas sa ise enne Erelti raamatust otsimata teadsid seda sõna?
Oskad ka nüüd teda "unepealt" õigesti käänata?

Lauri

Vaatama sellele, mis Lauri Kreen siin seire, jälgimise ja vaatluse täpse teadusliku ajagraafiku kohta kirjutas, meeldib mulle SEIRE (seiramine, seira). Minu jaoks puudub "seiramisel" "jälgimise" negatiivne nuhkimise alatoon ja samas kõlab see kuidagi... teaduslikult. Või ... neutraalselt huvitatult. Äkki tõesti tõlgiks follow seiramiseks?
ja ma vabandan, et see nüüd jälle vale teema all on sest "tõlkimise küsimuste jaoks on teine diskussioon", aga noh, siin sellest juba räägitakse ju.

Kas on oluline mis kellegile isiklikult meeldib ja mis mitte? Pigem tuleks tõlkega üldist arusaadavust arvestada. Enamus inimesi on siin siiski mitte keelt uuendamas vaid sugupuuga tegelemas.

OLBAMA !!!!!!!!! Tule taevas appi!!! Kas vanas heas eesti keeles enam tõesti maakeelset sõna ei leidu, millest kõik aru saaksid?!
lugupidamisega

Hei Lauri,
laadivaheldus (kui mäletad) on seotud vältega.
Kolmandas vältes sõnavorm ei saa eesti keeles olla nõrgas astmes!

Aga muidu, päris lahe, ma kohe naersin mõnuga.
Genil võiks nii lai kandepind olla küll, et keeleuuenduses läbi lüüa.

Olvates paljusid silm kohe puhkab avalehe uudistevool...
Aga peaks veel hakkama oma kõiki kõuke ja eellasi olbama - näeks ära kes ja millal nende juures toimetavad...

NB! Kui tõlge ei meeldi siis:
A) lisa kõigepealt omapoolne sobivam tõlge,
B) alles seejärel asu sobimatut maha hääletama!

Teeme ju nii, eksole?

Lauri

Harjusime mestimisega, harjume ka olbamisega.
See ÕSis kirjas ja puha
http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=olbama&F=M
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=olbama&F=M
Eesti-Inglise sõnaraamatutest seda küll ei leia, aga see-eest on mitmeid vasteid pärinugule otsimootorist ;)
http://www.google.com/search?rlz=1C1CHMR_etIE344IE344&sourceid=...

Vt ka siia:
http://www.eki.ee/cgi-bin/raun.cgi?sona=olbama
http://neiu.wordpress.com/2008/04/17/uudis-ja-unarsonu/
http://www.epl.ee/artikkel/80072
http://veiko.tubin.ee/ajaveeb/2004/tanane-j-aavik/
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=319
http://j005u.net/upload/emakeel.doc
http://herkules.oulu.fi/isbn9514278127/isbn9514278127.pdf

jälgima = paranoia
järgima (eriti esivanemate puhul) = morbiidsus
seirama = punn-silmsus
olbama = no nüüd raalisite küll järgmise genismi välja
"kasutajal Mister X kulus olvangute ja mestimiskeskuse läbiklõpsimiseks aega hommikust õhtuni"
käsitlemata on jäänud
jõllama = labasus
Juhm lugu on kõige eelneva puhul aga selles, et edaspidi maandub ühinemiskutse kellegi postkasti keeles, millest ta midagi aru ei saa:
"Mister X kutsus sind Genisse ennast olbama ja sugulasi mestima"
ROFL

Veel parem on kui: "Mister X kutsus sind Genisse kõukusid olbama ja õvesid mestima"

Rahvas hakkab tasakesi ingliskeelseks tagasi keerama - nad enam ei saa aru eestikeelsest tõlkest

päris tõsiselt

mul on tulnud viimase kahe päeva jooksul seletada, kes on olbajad ja kes on ülbajad ja miks pidevalt terminid muutuvad

Henn

Henn, sul on võimalik hääletada parema tõlke poolt.

Sama selgitus mis teise teemasse...

A) Kui mestima väga ei kõlba siis asemele kõlbab vaid sulandama või ühtesulatama.
Nagu ka Windows kaustade ja Word dokumentide muudatuste mestimisel pole siin puhtal kujul ei tegu liitmisega ega ka ühendamisega.
B) Viis päeva siin sõimati jälgimise, nuhkimise, järgimise, luuramise ja seire sobimatuse pärast (4 aruteluteemat). Leidsime Aaviku unarsõna (mida muida ajakirjanduski paar korda aastas kasutab) - sellel pole nuhkimise mekki manu - ikka ei meeldi.
C) Mul ei teki seost mitte loivamisega vaid kõlaliselt hoopis embamisega.

Otsige ja pakkuge siis ise paremaid...

Lauri

Pole küll jõudnud kogu teemat lugeda, aga pakuks omalt poolt sõna "vaatlema". "Olbamine" võib olla küll tuntud keeleteadlikumale ja/või -tundlikumale inimesele, aga nö tavaeestlase jaoks täiesti võõras.

Henn Sarv Point on mujal.
Pole vaja seda elusate ja kasutajate jälgimist.
On vaja sõbrad koos oma õigustega tagasi panna.
Ajalooliste profiilide juurde jäägu vaid siis jälgimine (neid ju sõbraks ei saa) ja siis jääbki see tõlge - ma JÄLGIN seda profiili -
mulle antakse minu vana-vaarema kohta teada: kes, mida ja millal tema avalikus profiilis muutis.

Ei ole vaja miskit jama tekitada ja siis kõik nuputagu kuidas pruukida ja tõlkida - sa kutsu hooldajana Geni tegijaid mõistusele.

Lauri - lootes selle 21% tõlkimata Geniga ka kunagi kuskile jõuda...
(mitte üksi muidugi)

100% Lauriga nõus - sõbrad koos õigustega tagasi ja ülejäänud profiile jälgime vastavalt valikule ja vajadusele. See oleks mõistlik lahendus.

Mina ka nõus. Praegu vist ei saa fotosid sheerida kellegagi peale pererühma? Isikute tuvastamist võiks ka lubada lihtsamalt, praegu saab tuvastada ainult lähisugulasi (varem vist sai sõpru ka, eks). Kõik naabrid jms külapiltidelt jäävad märkimata, kuigi on teada ja Genis olemas.

Ma ei saa ikka aru, kui kaua me seda jälitusmaaniat põeme ja seostame seda ikka nõukaajaga. Kas te , lihtsameelsed, arvate, et Eesti Vabariigis ja näiteks unelmatemaal USA-s ei jälgita? Ega sõna selles süüdi pole. Antud konteksti sobib see sõna siiski kõige paremini. Olbamine on jama. Kaalusin juba tõsiselt inglise keelele tagasi minna, seal saab vähemalt üheselt aru, millest jutt. Mestimine on nagu ta on, sellega võis veel leppida, kuigi ma pole nõus arvamusega, et kui mestimine ei kõlba, siis on ainuke võimalus kokkusulatamine. Nii vaene see eesti keel nüüd küll ei ole. Miks mitte samastamine? Aga juba lugesin siit arutelust ka sheerimisest. Püha müritus! Kui siin aegajalt kirjutatakse esivanemate austamisest, siis emakeele solkimine küll sellega ei sobi. Ja mis austamisest me räägime, kui nende nimed kirjutatakse väiketähtedega? Mul on ettepanek seada Genisse piiraja, mis ei lase sisestada väiketähtedega (ja ka ainult suurtähtedega) nimesid.

Arvi Sepp - lisaks piiraja kasutuselevõtule peaks vähemalt kõik ladinatähelised juba Genis olevad nimed sarnase "Title Case" konverteriga üle käima!

Lauri

“Sheeri kama!” valiti 2007. aasta parimaks reklaamiks.
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/article.php?id=18609495

Kas Karl Ernst von Baer, Edler von Huthorn peaks olema Von Baer?

No kui me reklaamikeelt hakkame propageerima, siis ei saa me oma emakeelest varsti üldse aru. Samasse klassi kuulub ka reisifirmade reklaam "Transfeer lennujaamast linna". Eesti keeles saab kõik asjad ära räägitud ilma võõrlaenude ja uuendusteta. Miks me oleme nii saamatud, et ka kõik telesaadete formaadid on ostetud? Me uhkeldame oma IT-saavutustega, samas oleme keeles ja kultuuris väga äpud. Mis aga puutub von-idesse ja muudesse aadlitunnustesse, siis tiitlid võiks olla üldse eraldi lahter profiilis.

Minu meelest ikka "von Baer".

@ Arvi Sepp
Selline lahter on profiilis täiesti olemas. Kahjuks kannab see Geni USA-kesksuse tõttu nime "suffix", mis on ka eesti keelde vastavalt tõlgitud "sufiks".
Mõeldud igasugu Sen ja Jun jms nimetäienduste või kasvõi austriapäraselt dr. dr. dr. lisamiseks.
Ma arvan, et me võiksime rahulikult lisada tõlkes sinna ka "tiitel" ning laduda kõik von-id, don-id, krahvid, vürstid või printsid jms sinna. Ja ikka väiketähega nagu tiitlile kohane.

Ei maksa segi ajada 'prefix' & 'suffix'.
http://en.wikipedia.org/wiki/Von
http://en.wikipedia.org/wiki/Van_(Dutch)
Suht kummaline oleks nimekuju Karl Ernst Baer, von.

veel üks siis:
Jean-Claude Damme, van

Ma ei väitnud, et välja nimeks on prefix, järelikult ei aja ma ka midagi segamini. Kui Genialistid on oma USA mikrokosmoses võimelised nägema ainult nimevariatsioone, milles esinevad abisõnad nagu Senior, Junior ja mis ilmselt rahuldab ka austrialikku Dr. Dr. Dr. poosetamist, siis meil pole sellega suuremat midagi teha. Aga väli on ja sinna võiks neid pärisnimele lisanduvaid seisuslikke jupatseid ju kirjutada, kui muidu kipub kahtlus tekkima, et kas von või van või don või de on suure või väikese tähega. Ja mul on raske uskuda, et asjaosalised siin ei tea, et nime lõpliku esitamise kuju saab alati vastavale väljale ka ise kirjutada.

Ei ole Arnega nõus!
Ei saa kõigile tiitlitele läheneda mingi ühe reegliga, sest, et tiitlid pärit erinevatest maadest, kus kehtivad erinevad reeglid. Peaks pigem lähtuma traditsioonist, kuidas üht või teist tiitlit nimes on kasutatud.

von, van ja de - nendega on lihtne, nad on väikesed kuna on algselt eessõnad olnud ja eessõnu on väikselt kirjutatud.

Samas tiitle Sir on kindlasti suure tähega - näiteks Sir Elton Hercules John
ja seda ka lause keskel, nagu ka Don Quijotte.

Kui nime sees on tiitel näiteks Graf, Gräfin, Freiherr, Freiin, Fürst, Fürstin, Baron, Baronesse või kalihtsalt Edler. Siis kuna eestlastel oma aadlit polnud lähtume siin sakslaste reeglitest. Tiitlit kasutatakse enamasti nime sees enne vonni (on erandeid). Sellised tiitlid toimivad nagu eesnimed ja on suure tähega (saksa keeles on muidugi kõik nimisõnad suured). Näiteks üks tuntud sõjaväelane: Kurt Freiherr von Hammerstein-Equord. Seal kirjutada freiherr oleks natuke veider, sest sellist traditsiooni pole.

Akadeemilised tiitlite puhul on nii ja naa. Need võivad käia nii ladina keele kui eesti keele reeglite järgi. eesti keele järgi võib olla kindlasti siis kui on lihtsalt dr. aga kui on Dr. Med, Dr. Phil. või Dr. Jur. siis ma kahtlustaks, et see ei lähtu enam eesti keelest. Igal juhul pole tegemist eputamisega, kui doktor on lühendatud suure tähega. Enamikes maades tulebki see niimoodi lühendada ilma igasuguse edevuseta.

Kui me kasutame neid tiitleid kõik kuskil suffiksis, ükskõik missugused need tiitlid poleks, siis enamasti nad ei satu sellisesse kohta, kus on nende õige koht nimes. See tõttu mina jälgiksin pigem, milline on nime lõpptulemus ja kui see klapib siis nii jääb. Freiherr lisaks hoopiski eesnimeks jne.

Sest ka tänapäeval, kui Saksamaal aadlitiitlid enam ei maksa, kasutavad vanad suguvõsad neid justnimelt kui eesnimesid.