Lydia Koidula

Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Lydia Koidula was the pen name of Lydia Emilie Florentine Jannsen, an Estonian poet.

• Sünd.[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.1.56:3?1237,1063,782,318,0
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.1.540:98?138,955,786,300,0
• Abielu http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3150.1.641:62?1460,826,705,1...
• Kihlus http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3150.1.640:100?403,537,719,2...
• http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
• http://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
• http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/koidula_lydia2
• Pärnu Isikud, kes ei elatu... 1834-1851
• Linn ja eeslinn 1852-1862
• Vändra, saksa pihtkond Jansen 1857-1882 Lidie
• 1867 Tartu http://www.ra.ee/tartu1867/index.php/person/view?id=1894 Lydia 22-a saksa k.
• Tartu Peetri kogudus Personaalraamat. I-J (I pihtkond), VIa köide; EAA.3150.1.658; 1872-1930 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3150.1.658:11?179,267,658,412,0
• http://www.laidinen.ru/women.php?part=857&letter=%D0%9A&code=1603
• https://annestiil.ohtuleht.ee/629086/koidulauliku-abielu
• 1862 Saaga EAA.402.2.10717:5
• https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/12/15/31
• https://menu.err.ee/648453/lydia-koidula-traagiline-eraelu-ravimiso...
• http://istorik.org/2008/01/%d0%bf%d0%b5%d0%b2%d0%b8%d1%86%d0%b0-%d1... %b5%d0%b9-%d0%b7%d0%b0%d1%80%d0%b8/
• https://elu.ohtuleht.ee/672754/voorsilt-kodumulda-kuidas-lydia-koid...
• https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218553 - eesti_nsv_teataja_1946_47.pdf lk 15-16 (811-812)

411. Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus suure eesti luuletaja Lydia Koidula põrmu ümbermatmise kohta. - Tallinn, 31. juulil 1946. Nr. 625.

Rahva Hääles ilmus terve leht aktusest Koidula haual:

• https://dea.digar.ee/page/rahvahaalmos/1944/08/16/5

Sirp ja Vasar joonealune Kuues Sõjasarv kus Juhan Schnuul ka Koidulast kirjutab:

• https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1944/11/25/3

Kalmul käimine (1945 aastal) veel mainitud:

• https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1945/08/11/14

Optandid käisid juba 1921 Koidula haual:

• https://dea.digar.ee/page/maasona/1943/12/23/4

Ümbermatmine 1946:

• https://dea.digar.ee/page/punavaelane/1946/08/09/1
• https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1946/08/09/2
• https://dea.digar.ee/page/laanlaneekbp/1946/08/15/1
• https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1946/08/17/1
• https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1946/08/17/3
• https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1946/08/25/8
• https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1946/09/07/6
• https://dea.digar.ee/page/laanlaneekbp/1947/08/09/3

välis-eesti vaatenurk ümbermatmisele:

• https://dea.digar.ee/page/valiseesti/1946/08/18/1
• https://dea.digar.ee/page/eestipost/1946/08/30/4
• https://dea.digar.ee/page/eestiteatajastock/1946/09/04/5
• https://dea.digar.ee/page/eestiteatajastock/1946/12/07/2
• https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1947/01/17/1

Haud Metsakalmistul:

• https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_ha...

Viimne rahupaik (Kultuurilooline haud). 1946. aastal saabus Kroonlinnast Tallinna tagasihoidlik alus Sulev. Laevalael seisis kirst, mille ümber seisid auvalves kunstnik Evald Okas, näitleja Ants Lauter, revolutsionäär Juliana Telman ja kirjanik Mart Raud. Sadamas ootas suur inimsumm, kes oli tulnud vastu luuletaja Lydia Koidula (1843-­1886) põrmu kojutoomisele.

Lydia Koidula emapoolne vanavanavanaisa Erik oli Soome päritolu. Teda tunti kui soomlane Erik. Tegemist oli pärast Põhjasõda Eestisse saabunud soomlasega. Balti provintsides , kus talupojad olid kuni 1819. aastani pärisorjad, asetsesid vabad mehed ebamäärases ühiskondlikus positsioonis. Vaba inimese staatuse said nad säilitada, kuid elatise teenimise võimalused olid piiratud. Kirikuraamatutes olid nad kirjas kui "undeutsche Arbeiter" (mittesaksa töölised), mitte kui pärisorjad. Saksa perekonnanimi Koch arvatakse tulevat kohanimest Kose - paigast, kus Emilie vanaisa Andreas elas ("Lydia Koidula. Elu ja aeg". Madli Puhvel. Ajakirjade Kirjastus 2016).

Lydia Koidula isapoolne vanavanavanaisa Jaan (1719-1798) oli Vändra kihelkonnaraamatus kirjas kui Suurejõe saeveski pidaja. Tal olid kaks poega, Karl ja Johan, kellest viimasele pärandati veski. Johani poeg Jakob sai hiljem veski endale; teine poeg Ado töötas sealsamas venna alluvuses ("Lydia Koidula. Elu ja aeg". Madli Puhvel. Ajakirjade Kirjastus 2016).

KIRJANDUS LYDIA KOIDULA KOHTA:

Malle Salupere " Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel". Tallinn : Tänapäev, 2017 568 lk., sisaldab allikaloetelu ja isikunimede registrit.

• https://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula_t%C3%A4nav_(Tallinn)