Aadam Zirk

Sünd Saaga EAA.3172.2.5:385?56,1076,1152,210,0

Johannes Zirk'i (Aadam Zirk'i pojapoja) memuaaridest:

"Minu isa genealoogia

Zirk’id põlvenevad Räpina kihelkonnast. Räpina kihelkonna murdekeeles on väga palju võru murrakust laenatud sõnu. Näiteks „s” asemel tarvitatakse „z” (= ziga pro siga j.n.e.).

1819-1826. a., kui Eestis sündis nimede andmine, sest varem nimetati nimi ühes vanemate nimedega, millele sagedasti liideti ka veel elukoha nimi, nagu Peeter Jaani pg. ehk Laane Peeter. Tema poega Reinu hüüti Laane Peetri pg. Rein. Samuti kujunes koha- ja isanime järgi tema naise, tütre, väimehe, kasulapse nimi. Asus Laane Peeter uude tallu näiteks Paluojale, sai temast Paluoja Peeter ja samuti muutusid tema kodakondsete nimed. Eriti liikuvad olid sulaste ja tüdrukute nimed, mis muutusid vastavalt uutele teenistuskohtadele.

Pärisorjuse kaotamisega laienes ka talupoegade liikumisvabadus ja elukoha vahetamise võimalus. Et sel puhul segadusi nimetuses ära hoida, oli vaja talupojale anda alaliselt püsiv nimi. Selle põhjusel tegi Liivimaa talurahva seadus 1819. a. talupoegadele perekonnanime panemise sunduslikuks, mis pidi 1826. aastaks olema lõpule viidud. Liivimaa seadus nimetab perekonnanimesid „liignimedeks“. Samuti nimetati neid „priinimedeks“, sest et nende panemine oli ühenduses priikslaskmisega.

Perekonnanimede panemisel võis iga pereisa endale ja perele valida nime vabalt. Suur osa talupoegi ei tundnud suuremat huvi nime uuendamise vastu või olid selle valimisel nõutud. Säärasel juhtudel, mida esines väga sagedasti, otsustas mõisa härra küsimuse, kus juures oli mööduandev mõisa härra tuju, maitse j.n.e.

Zirk’isid aga oli Räpina kihelkonnas väga palju ehk teisiti ütelda oli Zirk’i nimi laialdaselt tarvitusel. Ei tea, millest see tingitud oli. Kas sellest, et Zirk tähendab lindu ja kes ei tahaks nõnda kiire olla kui lind, või muud säärast. Tõepoolest ei ole suurem osa Zirk’isid oma nimele häbi teinud. Võib olla oli see tingitud sellest, et orjapõlve ajal olid inimesed mõisnikkude meelevalla all, kes võisid neid kas või koera vastu vahetada, või koha päält igal ajal minema kihutada. Sellest on ka eesti vana sõna pärit: „Elab nagu Zirk oksa pääl.“

Arvestades seda, et Räpinas Zirk’isid liiga palju oli, mis ametlikkudes asjaajamistes ja muis asjus palju sekeldusi tõi hakkasid paljud omi nimesid muutma ja endistest Zirk’idest said siis Zirnaskid, Zernandid, Ziugovid, Ziugandid j.n.e.

Räpina asus linnadest kaugel, iseäranis Tartu linnast, sellepärast püüdsid paljud omale talukohtasid muretseda iseäranis Tartu ümbruste, et pääseda tüütavast hobusega sõidust, mis ulatas kuni 90 kilomeetrini, sel ajal ei olnud teisi sõidu võimalusi pääle hobuse sõidu. Kogu sõit kestis ikka 18-24 tundi. Hiljem ca 1880. a. hakkas Tartu ja Räpina vahel laeva liiklus (Peipsi järve ja Emajõe kaudu); selle tee pikkus oli 90 km ja sõit kestis 10 tundi.

Räpinast rändas välja palju Zirk’isid ja nende kaasnimelisi. Nüüd võib sellenimelisi igal pool kohata, kellede esiisad küll suuremalt osalt on kord Räpinas elanud.

Nii palju kui minule on meele jäänud oma isast ja tema lähemaist sugulastest, olid nad enamvähem pikakasvulised, kaunis tüseda ninaga, paksuvõitu huultega, sinisilmalised ja mitte brünetid, peale selle töökad ja hakkajad iga töö peale, samuti ausad.

Nüüd mõned märkused minu esiisadest, missugused olen saanud oma isa vennapoja Daniel Zirk’ilt 6. detsembril 1947. a.

Minu vanaisal oli kaks venda Peeter ja Otto.

1. Peeter Zirk elas Räpinal Kahkva vallas. Temal oli üks poeg, kes jäi kroonu teenistusse minnes kaotsi. Oli arvamine, et temal läks korda põgeneda Ameerikasse, et pääseda seekordsest pikaajalisest sõjaväeteenistusest. Tema teine poeg Piip asus elama Venemaale üle Peipsi järve Pollna külla ja temal oli viis poega.

2. Teine vend Otto elas Rasina vallas Paagna talus samuti tema vend.

3. Aadam (minu vanaisa).

Otto ja Aadam elasid orjuse ajal tükk aega Rasina vallas Paagna talus. Aadam ja Peeter Zirk olid kälimehed ja nende naised olid pärit Räpina Orava vallast. Aadam Zirk, minu vanaisa, tuli Räpinast Rasina valda Sikti külla (kus praegu on Rasina asundus). Aadam Zirk oli Rasina mõisa viinapruulijaks. Säält läks Paagnale ja Paagnalt Ahja valda „Sulbi“ veski rentnikuks.

Sellal, kui Aadam Zirk oli Rasina mõisa viinapruulijaks, oli mõisaomanikuks von Stackelberg (rahva suus ütssilm). Stackelberg pakkus Aadam Zirk’ile oma armukest – mõisa virtinat-naiseks, kes muidugi oli mõisahärrast raskejalgseks saanud. Selle pääle vastas Aadam Zirk: „Mina sinu armukest ei võta, kas raiu või minu pea otsast maha. Ennem lähen orjaks!“ Selle üteluse pärast vallandati Aadam Zirk viinapruuli kohalt ja koht anti uuele, kes mõisahärra armukesega kohe abiellus.

Uus viinapruulija asus küll kohale Rasina mõisa viinapruulina ja mõisahärra väimehena, kuid temal puudus oskus viinavabriku juhtimises ja ta rikkus ära kolm piirituse laari, mis mõisale suure kahju tegi ja selle tasuks vallandati ta. Muidugi oli ka teisest küljest asi korras: oli ju mõisahärra omast armukesest lahti saanud ja tehtud kahju piirituse vabrikus osutus küllaldaseks kaasavaraks Aadami asemikule.

Tarvilik oli aga piirituse vabriku edasi töötamine. Vabriku tegevus oli riikliku kontrolli all. Nüüd tuli endine viinapruulija Aadam Zirk tagasi paluda, kuid juba ilma eri tingimusteta.

Elanud tükk aega Paagnal, rentis Aadam Zirk Ahja vallas „Sulbi“ veski ja pidas seda veskit kuni 1873. aastani.

Sulbi veski asus samas Võnnu kihelkonnas ja oli väga tulutoov, sest veskiga ühes oli ka veel suurem põllumajanduslikult kasutatav maa-ala (väike mõisa).

Kohalik Ahja mõisa omanik pakkus seda veskit ühes maaga müüa, mida Aadam Zirk oli suuteline ostma. Arvestades seda, et ka keegi Mutso nimeline kodanik soovis tungivalt seda veskit osta, kelle perekonnast oli üks vend teise venna kirvega ära tapnud, siis loobus Aadam Zirk „Sulbi veski“ ostmisest öeldes: „Mina ei taha vennatapja perekonnaga võistelda.“

Juba Rasina mõisas viinapruulija koha pääl olles tahtis Aadam Zirk Tähtvere valda üht suuremat talukohta osta. Ta maksis Tähtvere mõisa omanikule 1000 rubla käsiraha sisse. Rasina mõisa omanik Stackelberg ei andnud aga vallast välja tuleku luba (oli neil ju vana pahandus armukese pärast). Stackelberg pakkus Aadam Zirk’ile ükstapuha missugust kohta, olla isegi nimetanud „Uulike“ mõisat. Kõige selle tagajärg oli, et Aadam Zirk kaotas 1000 rubla Tähtvere mõisa omaniku kasuks."

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3172.1.108:66

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3172.1.106:81

Wedding with Els (pulmad)

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3172.1.90:30