Follow
"Zirk'id põlvenevad Räpina kihelkonnast. Räpina kihelkonna murdekeeles on väga palju võru murrakust laenatud sõnu. Näiteks "s" asemel tarvitatakse "z". [...]. Zirk'isid oli Räpina kihelkonnas väga palju ehk teisiti ütelda oli Zirk'i nimi laialdaselt tarvitusel. Ei tea, millest see tingitud oli. Kas sellest, et Zirk tähendab lindu ja kes ei tahaks nõnda kiire olla kui lind, või muud säärast. Tõepoolest ei ole suurem osa Zirk'isid oma nimele häbi teinud. Võib olla oli see tingitud sellest, et orjapõlve ajal olid inimesed mõisnikkude meelevalla all, kes võisid neid kas või koera vastu vahetada, või koha päält igal ajal minema kihutada. Sellest on ka eesti vana sõna pärit: "Elab nagu Zirk oksa pääl." Arvestades seda, et Räpinas Zirk'isid liiga palju oli, mis ametlikkudes asjaajamistes ja muis asjus palju sekeldusi tõi hakkasid palju omi nimesid muutma ja endistest Zirk'idest said siis Zirnaskid, Zernandid, Ziugovid, Ziugandid jne. [...]. Räpinast rändas välja palju Zirk'isid ja nende kaas-nimelisi. Nüüd võib sellenimelisi igal pool kohata, kellede esiisad küll suuremalt osalt on kord Räpinas elanud. Nii palju kui minule on meele jäänud oma isast [Jaan Zirk 1855-1916] ja tema lähemaist sugulastest, olid nad enamvähem pikakasvulised, kaunis tüseda ninaga, paksuvõitu huultega, sinisilmalised ja mitte brünetid, peale selle töökad ja hakkajad iga töö peale, samuti ausad."
Väljavõte Johannes Zirk'i memuaaridest, alustatud 11. märtsil 1957. a.