Ado Knaps

Ado Knaps (10.10.1867 Lümanda - 12.01.1945) - Saaremaal Kihelkonna koguduse köster, köster-orelimängija ja Parochiallehrer - köster-kooliõpetaja, kultuurielu aktiivne eestvedaja, laulukoorijuht, Kihelkonna puhkpilliorkestri asutaja ja juht, Haridusseltsi "Koit" ja tuletõrjeseltsi aktiivne liige.

Ado Knaps sündis 10. okt. 1867 Lümanda valla Leedri külas Saaremaal Kaasiku talu omaniku Peeter Knapsi kolmanda pojana. Alghariduse sai A. Knaps Leedri külakoolis ja Kihelkonna kihelkonnakoolis. Leedri külakooli ja Kihelkonna kihelkonnakooli lõpetamise järel õppis ta Kaarma Õpetajate Seminaris (1887–1890). Õpingute ajal oli ta õpetaja Kaarma kihelkonnakoolis, jätkates seminari lõpetamise järel juba kooli juhatajana. Aastal 1892 siirdus ta Kihelkonnale, kus teda 21.08.1892 valiti Kihelkonna koguduse köstriks-organistiks ja Kihelkonna kihelkonnakooli juhatajaks. Samal päeval toimus ka tema laulatus endise Kihelkonna köstri Konstantin Metzmacheri (1843–1890) tütre Leontine Metsmacheriga (1867–1932). Kihelkonna koguduses on A. Knaps arendanud laulu. Kihelkonna kooriga anti mitmeid kontserte Kuressaares.

• 1888-1890 Kihelkonna ja Kaarma kihelkonnakooli abiõpetaja;
• 1892-1937 Kihelkonna koguduse köster (jätkas hiljem organistina), 1892-1920 kihelkonnakooli juhataja (õpetaja al. 1890);
• Al. 1892 TÜ observatooriumi ilmajaama ülevaataja;
• 1900 - Saaremaa ühe vanima pasunakoori asutaja Kihelkonnal.

Ado Knaps pidas koolmeistri ametit 33 aastat, aastani 1920, mil küla- ja kihelkonnakooli asemel avati Kihelkonna 6-klassiline algkool. 1942 tähistas Ado Knaps oma 75. sünnipäeva ja 50 aasta tööjuubelit Kihelkonna kirikus (Eesti Sõna 14.10.1942). Kihelkonna kiriku staažikaim köster suri 12. jaanuaril 1945 ja on maetud Kihelkonna surnuaeda.

• Sünd /Birth: v.k.j. 28.09.1867 Meetrikaraamat EAA.3134.1.46:167; 1856-1878
• Personaalraamat (Kirikumõisa, Lümanda, ...; EAA.3134.1.53; 1850-1883 (lk 100)
• Personaalraamat (Tagamõisa, Paju, Pidula, ...; EAA.3134.1.62; 1889-1940 (lk 155)
• I Abielu
• Surm/Death: Matmiste raamat; elk.131.0.9:117; 1926-1969
• Foto: http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=136461
• 1907. a - auraha hoolsa töö eest põllutööministeeriumi heaks
• Ado Knaps 75-aastane. //Meie Maa (1919-1944), 10 oktoober 1942
• https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=40&artid=77014
• http://www.muis.ee/museaalview/630336 ?

  ---

Ado Knapsi ametijuubel - 40 aastat Kihelkonna koguduse köster Päewaleht, nr.226, 20 august 1932

Pühapäewal 21. aug. saab 40 aastat, kui Ado Knaps valiti Kihelkonna koguduse köstriks. Aastal 1887 siirdus ta Kaarma õpetajate seminari, mille lõpetas 1890. a. Juba õppimisajal oli A. Knaps Kaarma kihelkonnakooli abiõpetaiaks köster-kooliõpetaja Mihkel Kallase juures. Seminari lõpetades töötas ta veel kaks aastat sama kooli juhatajana. Aastal 1892 siirdus ta Kihelkonnale, kus teda 21. aug. 1892. a. valiti Kihelkonna koguduse köstriks-organistiks ja Kihelkonna kihelkonnakooli juhatajaks. Samal päeval toimus ka juubilari laulatus endise köstri tütrega Leontine Metsmacheriga. Kihelkonnale asudes pani A. Knaps seltskonna tegewusele aluse alla. Tema ja Jüri Ratta algatusel algas Lümmada karskusselts "Ehe" oma tegewuse. A. 1900 asutas A. Knaps Kihelkonnale pasunakoori, mis oli esimesi Saaremaal. Samuti sai ka laulukoor endale tubli juhi, kes kõik raskused võitis. Kuulsaks saanud koor oma juhiga kutsuti igale poole. Nii wõttis ta osa Wäikese-wäina tammi aluskiwi panemisel Muhu saarel. Kihelkonna koguduses on A. Knaps arendanud laulu, mille tulemuseks Kihelkonna koguduse lauluoskus on parimas kuulsuses mitte üksi saarel, waid kogu Eestis. A. Knaps andis ka esimest õpetust tuntud orelikunstnikule Peeter Südale ja Knapsi õhutusel alustas P. Süda oma õpingut.