Ado Pohla

Puhmu külakooli asutajaiks olnud Kapu mõisa rendihärra Lindemann ja Avanduse mõisa pärishärra.

Kooli asutamisaastat ei teata. Mõisa kubjas, keda tuntud laulumehena ja kes osanud ka lugeda, pandud esimeseks koolmeistriks. Õppeaineiks olnud piiblilugu, katekismus, laulmine ja lugemine. Kooli peetud esialgu vanas kohtumajas. (Pajopuu).

Järgmiseks koolmeistriks pandud mõisa härrade poolt kubjas Söödor, kes pidanud seda ametit 4 aastat. Peale Söödori nimetand Kapu mõisa rendihärra Lindemann targema mõisa teenreist – Kruusbergi – koolmeistriks. Kruusberg õpetand lapsi kümme aastat. Tema ajal kinkind Avanduse mõisa pärishärra Kapu vallale 12-tiinulise koolikoha.

Koolis käinud lapsi 20ne ümber. Endiseile õppeaineile tulnud lisaks rehkendus. Eriti kantud hoolt laulu eest. Kapu mõisa rentnik lasknud teha koolile oreli. Laupäeva õhtuti käinud küla noored koolimajas laulmas. Kooli käinud revideerimas Koeru kirikuõpetaja Hoffmann, Kapu mõisa rendihärra ning Avanduse mõisa pärishärra. Karistusist esimesel kohal olnud ihunuhtlus. (Viidas).

Järgmiseks õpetajaks olnud väikemaapidaja Pohla, kes pidanud seda ametit 40 a., kuni venestuseni. Kuna Pohla isiklikult ei ole osanud vene keelt, palganud ta abilise, kes õpetanud vene keelt nii Pohlale endale kui ka lastele. Pääle õpetajaameti olnud Pohla veel vallakirjutajaks, kohtukirjutajaks ja magasikirjutajaks. Kohtupäevadel lastud kool varem lahti kui harilikult. Õppeaineist pandud kõige suuremat rõhku laulmisele. Pohla olnud ka suur joodik ja selletõttu puudund sagedasti klassist ning ta abikaasa pidanud täitma õpetaja kohuseid (Ann Holm). Kooli käinud revideerimas kirikuõpetaja Hoffmann, Kapu mõisa rentnik Lindemann ja

Karinu algkool, endine Metsla vallakool on asutatud 1858. aastal. Kooli asutaja olnud Karinu mõisa omanik parun Ernst v Rosen. Kool avatud esialgu mõisas, olnud täiesti mõisa kulul. Esimeseks õpetajaks olnud endine mõisateenija kutsari-Mart. 1861. a. viidud kool mõisast ära Metsla külla. Sealt peale olnud kooli ülalpidajaks vald (Sauk).

Teistest vanemaist õpetajaist mäletab rahvas Ado Pohlat (kuni 1879. aastani), kes vallarahvaga saand hästi läbi, kuid kelle mõisnik sundind kohalt vallandama (Veinberg). Karinu vallavolikogu protokollides leidub märkus Pohla vallandamise kohta: „Et koolmeister Ado Pohla üks pahha nõuandja on walla innimestele moisa herra wasto hakkata ja se läbbi mitmed trahvid walla peale saatnud, sepärrast andis wollimeeste koggo temmale ülles ärra minna Metsale koli kohha pealt.” (Vallavolikogu protokollid 1879. a. 6. aug).

Järgmiseks õpetajaks tulnud Jüri Ustav. Kooliõpetaja palgaks olnud koolimaade kasutamine (mille rendihinnaks arvatud 46 rbl) mõisa poolt; vald maksnud 34 rbl raha ja koolmeistri pearaha, küünalde raha 5 rubla ja kultes ½ sülda puid igast perest (Kruusmann).