Aleksander Varvas

Sündis Vanalõve valla Ariste küla Mardi talus talupidaja noorima lapsena. 1910 lõpetas Kuressaare linnakooli (kõrgema algkooli), 1912 v 13 kaheaastased pedagoogilised kursused Kuressaares.Seejärel jõudis enne tsaariarmeesse mobiliseerimist töötada aasta Vanalõve ministeeriumikoolis õpetajana.

Mobiliseeriti I MS puhkedes tsaariarmeesse. Läbis ohvitseride kursused Tsarskoje Selos, sõjategevuses osales 20.02.1915-05.07.1917, 9. Siberi kütipolgu koosseisus Lätimaal Daugava jõe joonel. Sõja lõpuks teenis välja staabikapteni aukraadi. Eesti rahvusväeosades 05.07.1917-10.04.1918, Maksim-kuulipildujate komando ülem, Saaremaa kaitseliidus 03.-23.01.1919, ohvitseride reservis 23.01-09.02.1919, seejärel EW sõjaväes. Vabadussõjas 2. ratsapolgu 1. eskadroni ja kuulipildujakomando ülem, osales lahingutegevuses Landesveeri vastu. Vabadussõjas ülesnäidatud erilise vahvuse eest annetetud tasuta maad normaaltalu suuruses 15.01.1921 (Saaremaal).

EW algul teenis ohvitserina auto-tankirügemendis, 30ndatel aastatel Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste majandusülem. Sõjaväe ringkonnakohtu ajutine liige 15.10.1926-15.05.1927. Olnud korduvalt kinnitatud divisjoni ohvitseridekogu juhatuse ja aukohtu liikmeks ja esimeheks. Autasustatud mitmete aumärkidega. 24.02.1936 omistatud kolonelleitnandi auaste. 09.05.1940 tunnistatud riviteenistuseks kõlbmatuks.

Alates 15.10.1940 Sõjavägede õppeasutuste likvidaatori abi majandusalal, seejärel 22. Territoriaalkorpuses majandusteenistuses. II MS algul siirdus koos 22. Territoriaalkorpusega Venemaale, langes juulis 1941 Porhovi all sakslaste kätte vangi. Vabanes augustis 1941 Pihkva vangilaagrist, tuli koju tagasi.

1938 ostis Saue vallas Pääskülas Tõnuhansu talu (praegu Tallinna Nõmme linnaosa territooriumil), milles elas surmani. Vabadussõjas osalemise eest saadud (varem rendile antud) talu müüs ostusumma saamiseks maha. Pärast sõda elas Tõnuhansul tagasihoidlikku talupidaja elu, kolhooside loomise järel oli Pääsküla kolhoosi juhatuse liige, pärast kolhooside ühendamist kolhoosi "Tulevik" liige. Jäi repressioonidest puutumata, vaid 1950ndate algul püüti tema talumajapidamist tunnistada kulaklikuks, ent tagajärjetult!! Talul oli suur viljapuuaed ning Aleksandri hobiks uute viljapuu- ja marjasortide aretamine. Suri 1985 a 91 aasta vanusena neerupuudulikkusesse.

Ohvitseride andmekogu - http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26358

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=652821

• Sünnikanne Valjala meetrikas
• Abielukanne Tartu Ülikooli koguduse meetrikas