Alma Elken

Sünniaeg uue kalendri järgi: 06.06.1881

Kodavere sünnimeetrika 1872-1891.Mäkaste küla. http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1256.1.596:158?1116,440,399,...

Kursi Kirikutähed. Kirikutähed algtähega T; EAA.1257.1.107; 1830-1929. Saaga EAA.1257.1.107:16

Kursi PR 1863-1930.Talkhofi mõis -> Puurmani. Hans ja Anna Tellisaar (Lass). http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1257.1.311:124?393,2508,1800...

Alma elas Jõel, Pala vallas Nõva külas Iro talus. Peale oma mehe surma sai ta Iro talu perenaiseks. Pojad oma peredega elasid samas talus. Alma mattis 2-3 aasta jooksul 6 inimest, peale lähedaste surma läks elu väga raskeks.

Alma isa Hans Tellisaar on pärit Viljandi lähedalt Uue-Võidust ehk Karula mõisast [...] Tõnissaare külast " Tõnisse " talust. Hiljem oli talu nimi Tõnissaare; eks siis nimi pandud küla järgi (?). Hans ja tema vend Jaan Tellisaar tulid elama Tartumaale; Hans läks elama Mäkastele, Jaan Saarele, Odiveresse.

Maarja-Magdalena abielumeetrika (1888-1913). Kaarel Elken ja Alma Tellisaar. http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1258.1.167:83?707,1270,2662,...

Kodavere PR (1901-1940). Jõe, Saare. Alma ja Kaareli perekond. http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1256.1.656:25?342,691,168,4,0

Tartu aadressbüroo.1940-1941 Saaga ERA.75.6.496:9591 ja https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.75.6.496:9592

• Alma tuli Olustverest Tartusse Meltsiveski tn 82-1. Meltsiveskis elas Alma poja, Arnold Elkeni pere.

PALA VALD.

Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962. aastani, mil ta liideti Jõgeva rajooniga, Tartu rajooni koosseisus. Käesoleval ajal on Pala vald Jõgevamaa koosseisus. 30. aprillil 1992. aastal kinnitati Pala valla omavalitsuslik staatus ja Pala vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse.

Muinasajal algas valla ala asustamine Peipsi kaldamaadelt Rannamõisa mõhnastikelt, levides piki parasniiskeid, viljaka moreeniga kaetud seljandikke lääne suunas. Muinasaegne asustus jäi valla alal hõredaks.

Kihelkonnakeskuseks kujunes Kodavere. Muinasaja lõpust kuni talude päriseksostu alguseni 19. saj III veerandil valitses valla alal sumbküla ja ahelküla, päriseks ostetud maadel kujunes 19. saj. välja iseloomulik hajaküla, mis levis ka metsasemasse maastikku. Talu paiknemise maastikul tingisid krundi looduslikud eeldused. Sumbküla on jälgitav veel Mäkastes, ahelküla Sassukveres ja Punikveres.

1920. aastate maareform arendas endistel mõisapõldudel välja uut tüüpi hajaküla, kus hoonestus tekkis mitte maastiku iseärasuse, vaid asundustalu kruntide alusel. Nõukogude perioodil koondus ehitustegevus majandi- ja tootmiskeskustesse. Ajalooline halduskeskus kiriku, kirikumõisa ja kihelkonnakooliga hääbus oma kõrvalise asendi tõttu. Vallakeskus vallamaja, rahvamaja, kooli ja poodidega säilis ning laienes kuni Pala mõisani. [....]