Anna Christina von Grünewaldt

Johann Georg von Grünewaldt (1763–1817)

Ainus poeg ja Koigi mõisa pärija pöördus niisiis koju tagasi ning abiellus Anna Christine von Kurselliga (snd 08.06.1769, srn 05.01.1842), kelle onu (ema Lunetta von Esseni vend) oli kindral Essen, kes 1812. aastal laskis Riia eeslinnad Napoleoni armee rünnaku kartuses maha põletada. Anna Christine isa Christoph Heinrich von Kursell (srn 1799) oli kindralleitnant ja maanõunik, Seliküla ja Ohtu mõisa omanik ning Haanja riigimõisa rentnik. Anna ei kasvanud mitte isakodus, vaid isa poolvend Moritz Engelbrecht von Kursell (kelle abielu oli lastetu) adopteeris ta ja tegi ta enda pärijaks, jättes kasutütrele Esna mõisa, kuhu Anna Christine rajas hiljem perekonna matmispaiga Müllersfeldi, kuhu on ka ise maetud. Kabeli plaan on koostatud maalikunstnik Ludwig von Maydelli poolt, kes oli noorpõlves Otto Magnus von Grünewaldti reisikaaslane.

23-aastase Anna Christine laulatus 30-aastase rittmeister (major) Johann Georg von Grünewaldtiga toimus 30. juulil 1792 Tallinnas rüütelkonna majas. Abielust sündis 8 last, kellest Sophie suri lapsena. Teised lapsed sellest abielust olid:

Ema elas peaaegu 25 aastat kauem kui isa. Täpselt ja asjalikult juhtis ema majakondlasi ja majapidamist ning talupojad pidasid temast väga lugu. Isiklikult revideeris ta keldrit, sahvriruume ja loomalautu, isegi talvel. Tegevuseta ei nähtud teda kunagi, jõudeolekut ta ei sallinud. Nooremad vennad õppisid näiteks enne tõsisemate õpingute algust käsitööd tegema. Alaline tegutsemine on ka mulle harjumuseks saanud. Kõige tähtsamad olid emale lapsed. Neid oli tal kokku seitse. Vanemad lapsed said rangema kasvatuse kui nooremad. Talvel sõitis ema ise väikese kerge ühehobusesaaniga. Sageli nägin teda meeste viisi ratsutamas. Varsti pärast päranduse jagamist 1823. aastal enne minu venna Otto tagasipöördumist välismaalt lahkus ema kahe vallalise tütrega Tartusse. Järgnenud aastatel reisis ta kahel korral Saksamaale. Seal tutvus minu noorem õde Betsy oma tulevase mehe Ernst von Haynitziga. Nende pulmad peeti 1837. aastal Huuksis. Teise reisi tegi ema mõni aasta hiljem minu vanema õe Helenega, kes oli haiglane ja jäi Saksamaale. Ema tuli tagasi ja andis Tartus asuva maja ära ning suundus Liivimaale Maydelli-nimelise sugulase juurde Võnnu lähedale. Seal elas ema kuni surmani 1842. aastal. “