Anna SOPHIE von Bernhardi

http://de.wikipedia.org/wiki/Sophie_Tieck

https://et.wikipedia.org/wiki/Sophie_Tieck

http://lts.epoche-napoleon.net/bio/b/bernhardi02.html

1833 death, burial Saaga TLA.236.1.32:111

Karl Georg von Knorring naitus 1810. aastal Sophie Tieckiga (1775–1833), kellest sai tuntud kirjanik. Sophie sündis Berliinis köievalmistaja Johann Ludwig Tiecki tütrena. Temast kaks aastat vanem vend Ludwig Tieck oli samuti kirjanik, noorem vend Christian Friedrich Tieck aga skulptor. Erinevalt oma vendadest jäi Sophie haridustee kesiseks. Tänu oma vennale Ludwigile hakkas ta varakult kirjanduse vastu huvi tundma. Sophie kirjutas oma esimesed kirjatükid juba 17-aastaselt, kuid neid ei avaldatud. 1799. aastal abiellus ta endise õpetaja ja oma venna Ludwigi sõbra August Ferdinand Bernhardiga. Abielu jäi aga üürikeseks. 1804. aastal asusid abikaasad eraldi elama ja 1807. aastal lahutasid ametlikult. Halvenenud suhetele aitas kaasa Sophie armuafäär tuntud poeedi August Wilhelm Schlegeliga. Endised abikaasad vaidlesid laste – neid sündis suhte ajal kolm – hooldusõiguse üle veel hiljemgi. 1805. aastal rändas Sophie koos venna Ludwigiga Rooma, kus ta kohtas esmakordselt oma tulevast abikaasat Karl Georg von Knorringit. 1807. aastal reisisid nad kolmekesi Münchenist Viini ja Prahasse. Seejärel elas Sophie Münchenis. 1810. aastal otsustas ta pöörduda katoliku usku, et Knorringiga abielluda. See põhjustas paraja skandaali. 1812. aastal asus abielupaar Arukülla, kus nad elasid 1820. aastani. Sophiel tekkisid tutvussidemed mitme väljapaistva tegelasega. Tema poja Theodori mälestuste kohaselt avaldas Kiltsi valdaja admiral Adam Johann von Krusenstiern soovi temaga tutvuda. Pärast vastastikusi külaskäike arenes perekondade vahel sõprus. Arukülas käis sel perioodil veel teisigi õpetlasi, nagu näiteks Tartu ülikooli professor Karl Morgenstern. Pärast mõisa müümist reisis Sophie Saksamaale, kuid 1822. aastal naasis ja asus elama Ervitasse, kus töötas oma viimaseks jäänud kirjatöö – romaani „Evremont“ – kallal, mis publitseeriti postuumselt. Ta suri Tallinnas närvišoki tagajärjel ja ta maeti Kopli kalmistule.