Anton Lembit Soans

Eesti arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu ja üliõpilasselts Liivika asutajaliige. Peale ehitatud ja ehitamata majade ka suurt hulka planeeringuid, sest Soans oli 1920.–1950. aastateni meie olulisemaid linnaplaneerijaid.

Arhitekt A.-L. Soans sündis 17.09.1885.a. Oranienbaumis. Oma arhitektuurialase hariduse omandas Riia Polütehnilises Instituudis. Pärast lõpetamist tegutses arhitektina ja õppejõuna Tallinnas. Tema hobiks ja suuremaks tööks said linnade ja asulate planeerimiskavad ja majade projektide koostamine. A.-L. Soans osales aktiivselt kõikidel vastavateemalistel konnkurssidel ja tal on suured teened Kohtla Järve vanalinna kujundamisel.

Tema planeerimiskavade alusel on rajatud praeguse Pioneeri tänava ja Pavandu majade võrk, tema projektide alusel on ehitatud enamus vanalinna kivimajadest (v.a. K.Lutsu tänava majad ja mõned teised majad nagu vana muuseumi hoone (Kohtla-Järve kaevanduse peakontor) ja vana postkontor).

Kõige suuremaks saavutuseks oli vast vanalinnas Kohtla-Järve kaevanduse algkooli hoone projekt. Ta võitis Riigi Põlevkivitööstuse poolt korraldatud projektide konkursi (selle kohta on küllaltki hea koopiamaterjal M. Raua fondist Põlevkivimuuseumi kogudes) ja 1938-39.a. valmiski tema projekti kohaselt oma aja moodsaim koolihoone Eestis. Kahjuks ei võimaldanud rahanappus (Riigi Põlevkivitööstus lõpetas oma tegevust) ja uue võimu tulek kõike kavandatut ellu viia. Nii jäi rajamata skulptuuride aed ja ka maja seinale jäid skulptuurid paigaldamata ning maja lõplik lahendus jäi ka saamata. See hoone hämmastab veel praegugi oma lihtsuse ja ratsionaalsusega ja samuti sobivusega antud keskkonda. Kahju, et siia ei taastatud uuesti kooli või gümnaasiumi, nagu vahepeal mõttes oli.

A-L.Soansi linnaplaneeringule olid omased sirged tänavad, et korraldada kerge vaevaga kanalisatsioon, valgustus, reovee äravool ja majade esise kujundamine – see lihtne ja ratsionaalne iva kuluks ka ära praeguste planeerijate juures. A.-L. Soansi üheks suurtööks kujunes koos O. Siinmaaga projekteeritud Pärnu Rannahoone.

A.-L.Soans on proovinud ka kätt mälestusmärkide projekteerimisel ja üheks eredamaks näiteks on 25. juunil 1939.a. Konstantin PÄTSI sünnikoha tähistamiseks avatud mälestussammas Tahkurannas, mis valmis A.-L.Soansi ja skulptor Fredi Sannamehe koostööna.

Pärast II maailmasõda osales ta mitmete Eesti linnade, sealhulgas ka Pärnu uuema linnaosa generaalplaani väljatöötamisel.

A.-L. Soans suri 26.11.1966.a. Tallinnas. http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-soans-anton-lembit-arhitekt/

Sündis Peterburi lähedal aedniku pojana. 1896 - 1904 õppis Tallinnas Peetri reaalkoolis. 1906-1910 õppis Riia Polütehnilise Instituudi ehitusosakonnas. Pärast sõjaväeteenistust 190/11 jätkas õpinguid arhitektuuriosakonnas. Instituudi lõpetas cum laude insener-arhitekti diplomiga. Töötanud mõned aastad Peterburis, tuli A S 1917.a. Tallinna. 1923.a. 1. nov. kinnitati ta Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonna linnaarhitektiks. Siin töötas 1928.a. märtsini. Need olid viljakad aastad - ta koostas mitmeid planeerimisprojekte pidades silmas tulevast elamuehitust. 1927.aaastaks oli tal valminud Tallinna ehitusplaan koos põhjalike seletustega. Edasi teotses ta kuni 1936 aastani vabakutselise arhitektina. Koostas lisaks Tallinnale veel Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Põltsamaa, Tõrva, Pärnu, Sindi, Kohtla-Järve, Elva planeerimiskavandeid. Selle töö kõrval tegi nii üksi kui koos teiste arhitektidega mitmete hoonete projekte. Need tööd pälvisid kõik väga kõrge ühiskondliku ja erialase hinnangu. Nimetagem Tallinna KUNSTIHOONE (koos E.Kuusikuga), Pärnu RANNAHOTELL (koos O.Siinmaaga), EESTI PANGAHOONE Võrus (koos E.Kuusikuga), EESTI PANGAHOONE Pärnus (koosA.Kotliga) .A-l 1928-32 õpetas A S ehitus-ja arhitektuuriõpilasi Tallinna Tehnikumis, 1936 - 40 aga Tehnikaülikooli üliõpilasi. 1950-datel aastatel õpetas A S ERKI arhitektuuriüliõpilasi. Enne pensionile minekut töötas veel vanemarhitektina EESTI PROJEKTIS.

D.Bruns kirjutab EHITAJAS et kui A.Soans sai peale E.Habermanni Tallinna linnaarhitektiks, asus ta kohe tööle, kaotamata aega sisseelamiseks. Kontinuiteet oli tagatud, nii et omaaegsed ajalehed kirjutasid et hr A.Soans on tõsiselt töö juurde asunud ja vaatamata lühikese aja peale praeguse linna plaani revideerimiseks tagajärgi saavutanud. AS "valitsusajal", nagu tema tööaega lugupidavalt nimetati, kasvas oluliselt projekteerimistööde maht. Nõnda loodi ehitusosakonna juurde projekteerimisbüroo mida hakkas juhtima samuti väljapaistev arhitekt H.Johanson. Linnaplaneerimis-ja ehitusküsimused olid tolajal pidevalt tähelepanu keskmes, probleeme arutati linnavalitsuse ja volikogu koosolekuil, samuti Arhitektide Ühingu nõupidamistel. Töö tulemused ja üksikkavandite lahendused leidsid laia kõlapinna ajalehtede-ajakirjade veergudel. Olulise tähtsusega Tallinna edasises arengus oli see et AS koostas 1925.aastaks tööstusettevõtete paigutamise eskiisplaani, mille põhjal hiljem töötati välja esimene ametlik Tallinna tööstusettevõtete paigutuse plaan. Tarku ja asjatundlikke otsuseid tehti teisigi, näiteks linnaplaani osas määrati kindlaks et see tuleb koostada 30-aastase arenemisperioodi jaoks, mille kestel elanikkude arv arvates 2% juurdekasvu aastas , võib kuni 300000 tõusta. Kindel seisukoht võeti vastu ajaloolise linnaosa edasise arengu suhtes. Otsustati, et vana kesklinna tuleb käsitleda ajalooliselt kujunenud ilmet säilitades, samuti otsustati säilitada vanad hooned ja tänavavõrk. Mõeldi kõigele, ka liikluse korraldamisele vanalinnas, aga ka uute magistraalide rajamisele et korralada paremini liiklust. Samuti haljastuse laiendamisele ja korrastamisele, mõeldi ja ka tegutseti linna keskväljaku korrastamise ja kaunistamise suundades. Otsustati et ehitusmäärused tuleb välja töötada koos linnaplaanidega ja neis määrustes tuleb kindlaks määrata ehituse kõrgus, kruntide täisehituse protsent, hoovide suurused jne. Näiteks planeeris A S väga asjatundlikult ka Pelgulinna linnaosa, ehitustegevuse kvaliteet on see mis näitab edasiminekut. Tema koos oma kolleegidega olid inimesed kes oskasid näha ja hinnata siinset potentsiaali, võimalusi, väärtusi ja traditsioone. AS projekt võitis ka Stroomi ranna planeerimiskonkursi.

https://et.wikipedia.org/wiki/Anton_Lembit_Soans

Arhitekt A S suri 81 aasta vanuses, tema hauda tähistab graniitplokist hauasammas.

Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; M Kask ERAARHIIV (artikkel 2004.a. EHITAJAS jt); R.Nerman PELGULINN, Tallinn, 2000; M.Kalm EESTI 20.SAJ. ARHITEKTUUR, Tallinn, 2010. http://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_...

Eesti Arhitektuurimuuseumi Fond 16. Anton Soans (1885 – 1966). 189 säilikut. A. Soansi õppetööd Riia Polütehnikumis, planeerimiskavad ja projektid: Jelitsõni pargi planeering 1915, Rakvere ehitusplaan 1926, Haapsalu Paralepa pargi, Rannamõisa, Pirita ja Pühajärve suvituskoha planeerimiskavad, Järvakandi tehaste töölisasula kava, Pirita park-muuseum, Narva generaalplaani eskiisid 1945, Tartu kesklinna planeerimiskava 1959, Vabadussõja monumendi ja Vanemuise teatri ümberehituse võistlusprojektid (1936), Pelgulinna rannahoone, Järvakandi ja Putkaste koolimaja, Kohtla-Järve koolimaja ja õigeusu kirik, Tallinna Kunstihoone, fotod A. Soansi projekteeritud hoonetest, seltskonnapildid.

Džentelmenlik ehituskunst – Anton Soans 125: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=113...

1874-1939 Tallinna Jaani koguduse Personaalraamat IV. I pihtkond; TLA.1358.2.26:315

Fotod - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...